Kas riiklikust pensionist piisab, et vanaduspõlve nautida? Värske OECD raport näitab, et selleks, et säilitada pensionil 70 protsenti oma senisest palgast, peaksid keskmist palka teenivad eurooplased säästma aastas tuhandeid eurosid lisaks.
Prognooside kohaselt jääb kohustuslikest pensionidest saadav sissetulek OECD soovitatud eesmärgist madalamaks 22 uuritud Euroopa riigis 30-st, vahendab Euronews.
OECD 2026. aasta pensioniväljavaadete raportist selgub, et palga osakaaluna mõõdetav puudujääk on suurim Leedus (20,7%). Rahalises väärtuses on aga suurim hinnanguline lisavajadus Šveitsis, kus keskmise palgaga mehed peaksid eesmärgi täitmiseks kõrvale panema üle 1000 euro kuus.
OECD nimetab seda „sissemaksete lõheks“. See näitab sissetuleku osa, mille töötajad peaksid lisaks kohustuslikele maksudele vabatahtlikult kõrvale panema. OECD andmetel varieerub sissemaksete lõhe keskmise sissetulekuga meeste puhul 0,4 protsendist Türgis kuni 20,7 protsendini Leedus. Naiste puhul on näitajad enamasti sarnased, erandiks on vaid Poola ja Ungari, kus naiste puudujääk on vastavalt 8,6 ja 2,9 protsendipunkti võrra suurem.
Paljudes riikides on säästu puudujääk kahekohaline: Iirimaal (19,4%), Poolas (17,3%), Horvaatias (15,7%), Sloveenias (12,5%), Lätis (12,3%), Eestis (12,2%),Šveitsis (12,1%), Saksamaal (11,1%), Belgias (10,7%) ja Islandil (10%).
„Kui käärid on suured, tähendab see, et inimestel on sageli liiga vähe sääste ning seetõttu napib neil raha, et tagada pensionipõlves hea elatustase,“ tõdes Leedsi ülikooli professor Iain Clacher.
Kui palju peaksid töötajad iga kuu lisaks säästma?
Euronews arvutas OECD sissemaksemäärad ümber 2025. aasta oodatavale keskmisele brutopalgale. Olenevalt palgatasemest võib sama säästuprotsent tähendada riigiti vägagi erinevaid summasid.
Eestis, kus pensionisäästude puudujäägiks hinnati 12,2 protsenti, peaks keskmist (ligi 2000–2100 eurot) brutopalka teeniv töötaja panema OECD eesmärgi täitmiseks iga kuu kõrvale umbes 244–256 eurot.
Ühendkuningriigis peaks keskmise palgaga töötaja eesmärgi saavutamiseks säästma umbes 494 eurot kuus, Poolas 360 eurot, Prantsusmaal 238 eurot, Ungaris 129 eurot, Rumeenias 111 eurot, Rootsis 91 eurot, Bulgaarias 68 eurot ja Slovakkias 64 eurot.
See, kui suurt sissetulekut inimesed tegelikult vajavad, sõltub aga suuresti tarbimisharjumustest. „Universaalset pensionieesmärki pole olemas. Ühtse asendusmäära asemel võiks lähtuda tarbimisvajadustest ehk sellest, kui suuri kulutusi on vaja soovitud elustiili säilitamiseks,“ selgitas OECD poliitikaanalüütik Stéphanie Payet.
Ekspertide hinnangul kaasneb säästulõhega tõsine vaesusrisk, sest vabatahtlikust säästmisest reeglina ei piisa – eriti madalama sissetulekuga inimeste seas. Inimesed kipuvad tulevasi vajadusi alahindama, seavad esikohale jooksvad kulud, ei usalda fonde või pole neil säästmiseks vabu vahendeid.
Olukorda muudab keerulisemaks ka see, et OECD võrdlusalus eeldab töötajalt pikka täiskarjääri, ent tegelikkuses ulatusid Euroopa Liidu vanaduspensionide kulutused (Eurostati 2023. aasta andmeil) keskmiselt 1440 euroni kuus, mis hõlmab ka lühema tööstaažiga saajaid.
