Eesti Panga värske ülevaate järgi kaotasid ettevõtted mullu maksekorralduspettustega kelmidele üle kümne miljoni euro. Seda on kolm korda rohkem kui aasta varem. Petturid sihivad üha enam väikeettevõtteid, püüdes tekitada võimalikult suuri ühekordseid kahjusid.
2025. aastal suurenes Eestis maksepettustega tekitatud kahju kokku 25,3 miljoni euroni, mida on 87,4% rohkem kui aasta varem. Pettuste koguarv kasvas ligi 14%, 34 900 juhtumini. Mullu langes iga tuhande elaniku kohta kaardipettuse ohvriks 20 inimest.
Maksekorralduspettuste ehk peamiselt internetipangas ja mobiiliäpis algatatud pettuse ohvriks langes viis inimest tuhandest. Kõige levinumad olid mullu kaardipettused, suurimat kahju tekitasid aga maksekorralduspettused. Kuigi ettevõtetega olid seotud vaid 15% maksekorralduspettustest, kandsid nad üle poole ehk 54% kogukahjust. Eraisikutega oli seotud 85% maksekorralduspettustest ja 46% kogukahjust.
Sularaha väljavõtmisega seotud pettuste kogumõju laastavam
Sularaha väljavõtmisega seotud kaardipettuste tekitatud kahju 2025. aastal enam kui kolmekordistus, ületades e-kaubandusega tekitatud kahju. Kuigi sularaha väljavõtmisega seotud pettustest on saanud tekitatud kahju poolest suurim kaardipettuste liik, tehakse selliseid tehinguid internetipettustega võrreldes ligi viis korda vähem. Need pettused on üldjuhul seotud kaotatud või varastatud kaardi kasutamise või maksjaga manipuleerimisega, et panna teda sularaha välja võtma. Tüüpilistel juhtudel jätavad ohvrid petturi juhiste järgi pangakaardi koos PIN-koodidega pakiautomaati või saabub kuller inimese koju sularahale järele.
Ettevõtted kannavad pettustes üha suuremaid kahjusid
2025. aastal kasvas ettevõtete kahju aasta varasemaga võrreldes kolmest miljonist eurolt enam kui kümne miljoni euroni. See moodustas 54% maksekorralduspettuste kogukahjust. Petturid sihivad aina enam väikeettevõtteid ja nendega seotud inimesi (nt raamatupidajaid), püüdes tekitada võimalikult suuri ühekordseid kahjusid. Peamised skeemid on mitmeastmelised kõnepettused ja maksejuhise muutmine ehk arvepettus.
Eesti Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juhi Sandra Horma sõnul on petturite eesmärk saada kontroll ohvrite pangakonto üle, nad esitlevad end näiteks politseiniku, riigiametniku, rahvusvahelise organisatsiooni esindaja või pangatöötajana. „Ohvriga võidakse suhelda tundide ja isegi päevade jooksul nii kõnede kui ka sotsiaalmeediaplatvormide, nagu WhatsAppi kaudu, et võita usaldus ja veenda teda pettuses osalema,“ ütles Horma.
Sageli jäetakse ohvrile mulje, et ta osaleb salajases operatsioonis, mistõttu ei lubata tal toimuvast kellelegi rääkida. Ettevaatlikud peaksid olema ka korteriühistu juhatuse liikmed, kellel on peale enda konto ligipääs korteriühistu rahale.
Keskmine kaardipettuse kahju oli 195 eurot
Maksekorralduspettuse puhul ulatus eraisiku keskmine kahju 1570 euroni ja ettevõtete keskmine kahju 9270 euroni. Enamasti jääb kahju ohvri kanda, kui ta on petturite survel ise makse kinnitanud või oma andmeid jaganud. Maksekorralduspettuste puhul jäi mullu ohvri kanda 96% kahjust ja kaardipettuste puhul 84% kahjust. Ülekannetena välja petetud raha jõudis kõige sagedamini esmalt teistele Eesti kontodele ning Leedu ja Saksamaa kontodele. Kaardipettuste kahju tekkis kõige enam Eestis, Ameerika Ühendriikides ja Iirimaal.
Pettustes on peamine rõhk inimestega manipuleerimisel
Kaardimaksete puhul on suurimad riskid seotud sellega, et petturid manipuleerivad inimestega, kuni nad sularaha välja võtavad, või kasutavad varastatud kaardiandmeid. Ka maksekorralduspettuste puhul meelitatakse inimesi tegema ülekandeid kelmide kontodele või petetakse neilt välja PIN-koodid. Seetõttu on enamikul juhtudel ohver ise tehingu kinnitanud või teeb seda pettur, kes on saanud kontole ligipääsu.
PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juhi Jaagup Toompuu sõnul ei alga sellised skeemid kohe raha küsimisest, vaid kelmid ehitavad oma loo üles samm-sammult, et võita inimese usaldus ja panna ta lõpuks nende juhiste järgi tegutsema. „Inimesele luuakse arusaam, et tema kontod on ohus ning rahalise kahju ärahoidmiseks on vaja teha politsei ja pangaga salajast koostööd. Selleks hetkeks, kui kelm palub raha võõrale kontole kanda, PIN-koode kinnitada või sularaha kullerile anda, ei tundu kannatanule need juhised enam kahtlased, vaid vajalikud oma raha kaitsmiseks.“
Toompuu hoiatas, et kelmuse ohvriks võib langeda igaüks ja pikalt petturiga suhelnud inimene võib hakata teda rohkem usaldama kui päriselt appi tulnud politseinikku või pangatöötajat. „Kelmid õpivad vestluse käigus inimest tundma, küsivad tema elu ja murede kohta ning kohandavad oma juttu vastavalt saadud infole. Kelmide eesmärk on kannatanule tekitada tunne, et temaga räägib keegi, kes teda mõistab ning päriselt aidata püüab. Samal ajal püütakse inimest oma lähedastest isoleerida, et tal ei tekiks võimalust abi küsida või kelmi juttu kontrollida.“
