Eesti hotellide ja restoranide liidu (EHRL) andmetel oli suvi hotellidele kokkuvõttes hea, täitumus püsis juulis-augustis kõrge ja august tõi kasvu kõigis suuremates linnades. Toitlustussektoris see-eest kriis süveneb.
Statistikaameti andmetel kasvas ööbimiste koguarv Eestis juulis 3,5% (964 189-ni), kuid kasv tuli valdavalt Tallinnast ja Harjumaalt, kus ööbimisi lisandus 11%, ning peamiselt välisturistide arvelt.
Eesti elanike endi ööbimised püsisid mullusega põhimõtteliselt samal tasemel. Paljudes maakondades ööbimiste arv hoopis vähenes, sealhulgas Pärnumaal (–9,8%, Pärnu linnas –12,1%), samal ajal kui Tartumaal (+3,8%) ja eriti Valgamaal (+13,1%) kasvasid ööbimised kenasti.
Hotellide täitumus püsis juulis ja augustis üle Eesti suvele kohaselt kõrge.
Pärnu näide näitab siiski, et hotellide kasvanud tulunäitaja ei tähenda tingimata rohkem külastajaid, seal kasvas keskmine toahind, kuigi ööbimiste koguarv tegelikult langes.
Hotellide täitumus püsis juulis ja augustis üle Eesti suvele kohaselt kõrge, ligi 85–90% ringis, ning august oli selgelt senise aasta parim kuu, sest tulu saadaval oleva toa kohta kasvas augustis kõigis kolmes suuremas linnas. See tõi ka kaheksa kuu kokkuvõttes tulemused nulli: veel juuli lõpu seisuga oli Eesti hotellide keskmine tulu toa kohta aasta algusest mullusest väiksem.
Piirkonniti on olukord jätkuvalt väga ebaühtlane
Ainsana on kogu aasta vältel häid tulemusi hoidnud Tartu, kus tulu toa kohta on kaheksa kuuga kasvanud ligi kümnendiku võrra. Tallinnas ja Pärnus on tulu toa kohta seevastu aasta algusest siiani endiselt miinuses, hoolimata heast suvest.
Seal, kus toimuvad suurüritused ja kohalikud sündmused, jõuavad kohale ka külastajad ning hinnad püsivad.
„Seal, kus toimuvad suurüritused ja kohalikud sündmused, jõuavad kohale ka külastajad ning hinnad püsivad. Tallinn ja Pärnu on endiselt aasta algusest miinuses, isegi pärast kahte tugevat suvekuud. See näitab, kui õhuke on sektori puhver ja kui oluline on suvine hooaeg,“ nendib liidu tegevjuht Külli Kraner.
Tema sõnul tuleb tulemuste juures arvestada ka sellega, et osa kasvavast turistivoost ei kajastu hotellistatistikas üldse, sest üha rohkem külastajaid valib hotelli asemel lühiajalise üüripinna.
Kasumlikkus püsib toitlustuses kriitilisel piiril
Kui hotellide suvi lõppes üldkokkuvõttes positiivselt, siis toitlustussektoris pole kriis leevendust saanud. Augustis teatasid uste sulgemisest mitu restorani Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Septembri alguseks selgus, et raskustesse on sattunud veel restorane.
Liidu andmetel on sektori käive püsinud kaks aastat sisuliselt paigal, kulud ja maksuvõlad aga kasvavad jätkuvalt. Eesti 24-protsendiline toitlustuse käibemaksumäär on Euroopa Liidus üks kõrgemaid.
Augustis teatasid uste sulgemisest mitu restorani Pärnus, Tallinnas ja Tartus.
Kraneri sõnul on praegu eriti oluline, milliseid kohti kriis kõige valusamalt tabab. „Enim kannatavad need restoranid ja kohvikud, kes valmistavad toitu ise ja kohapeal, kasutades võimalikult palju kohalikku toorainet, neil on nii tooraine- kui tööjõukulu paratamatult kõrgem kui poolfabrikaatidel ja valmistoidul põhineval äril. Kui hinnasurve sunnib just selliseid kohti sulgema, kaotame midagi, mida hiljem raske tagasi tuua on,“ ütleb ta.
Toitlustus on paljudele noortele esimene töökoht
Sektori kahanemine tabab eriti valusalt just noori, kellele toitlustus on traditsiooniliselt olnud esimene töökoht ja esimene kokkupuude tööeluga. Eurostati värskeimate, juuli andmete kohaselt oli Eesti alla 25-aastaste töötuse määr 26,1% ja see kasvab jätkuvalt nii kuu kui aasta taguse ajaga võrreldes (juunis 25,9%, mullu juulis 25,7%) ning on ligi 11 protsendipunkti üle Euroopa Liidu keskmise (15,1%), mis teeb Eestist ühe kõrgeima noorte töötusega riigi Euroopas.
„Uute töökohtade loomise asemel püsib toitlustuses fookus sellel, kuidas olemasolevaid üldse hoida. See mõjutab lõpuks kogukondade elujõulisust, mitte ainult restoranipidajaid,“ ütleb Külli Kraner.
