Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel laekus juulis riigieelarvesse üle 1,35 miljardi euro makse, mida on 52,3 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Laekumine suurenes ennekõike käibemaksu laekumise tõttu.
Käibemaksu laekus üle 404 miljoni euro, mida oli 52 miljonit eurot rohkem kui mullu juulis. Laekumisse panustasid enim jae- ja hulgikaubandus ning ehitus. Tänavust kasvu võimendas eelmise aasta madal võrdlusbaas. Mullu 1. juulil jõustus käibemaksu standardmäära tõus, mille järel jäi augustis laekumine tavapärasest tagasihoidlikumaks.
Tulumaksu laekumine vähenes
Füüsilise isiku tulumaksu laekus juulis üle 246,5 miljoni euro ehk 24,6 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Vähenemist mõjutas aasta alguses muutunud maksuvaba tulu süsteem.
Palgafond kasvas aastaga 5,8 protsenti, mis suurendas sotsiaalmaksu laekumist. Seda kogunes juulis 460 miljonit eurot ehk 26,6 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus ligikaudu 76 miljonit eurot, mida oli ligi 11,7 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Langus tulenes peamiselt dividendimaksetest, mida deklareeriti mullu juulis rohkem.
Tänavu deklareeriti enim dividendide tulumaksu elektroonilise side, programmeerimise, konsultatsioonide, andmetöötlustaristu ja muu infoalase tegevuse valdkonnas. Suuremad maksjad olid ka hulgi- ja jaekaubanduse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtted.
Aktsiise laekus mullusest enam
Kütuseaktsiisi laekus üle 50 miljoni euro ehk rohkem kui kaks miljonit eurot enam kui mullu juulis. Bensiini ja diislikütust lubati tarbimisse 3,1 miljonit liitrit ehk 3,1 protsenti rohkem kui aasta varem.
Tubakaaktsiisi laekus 24 miljonit eurot, ligikaudu 700 000 eurot rohkem kui aasta tagasi. Sigarette lubati tarbimisse umbes miljon tükki enam ning neilt deklareeriti ligi 22 miljonit eurot aktsiisikohustust.
Alkoholiaktsiisi kogunes ligikaudu 22,9 miljonit eurot ehk miljon eurot rohkem kui mullu juulis. Tarbimisse lubatud koguseid mõjutab endiselt 2025. aasta lõpus enne aktsiisimäära tõusu toimunud varumine. Kanget alkoholi lubati juulis tarbimisse seitse protsenti ja õlut 2,8 protsenti vähem kui aasta varem.
Maksuvõlg kahanes
Maksuvõlg ulatus 1. augusti seisuga 348,1 miljoni euroni, millest 44,7 miljonit eurot oli ajatatud. Juulis vähenes võlg 3,3 miljoni euro võrra: füüsiliste isikute maksuvõlg kahanes 2,1 miljonit ja juriidiliste isikute võlg 1,2 miljonit eurot.
Enim vähenes mootorsõidukimaksu võlg, mis kahanes 1,5 miljoni euro võrra. Sotsiaalmaksu võlg vähenes ligikaudu 709 000 ning füüsilise isiku tulumaksu võlg umbes 599 000 euro võrra. Tollimaksu võlg kasvas samal ajal ligikaudu 67 900 eurot.
Juulis tasuti tähtajaks 87,6 protsenti kõigist tasumisele kuulunud nõuetest. Näitaja paranes juuniga võrreldes, ent jäi mullusest juulist mõnevõrra madalamaks.
Võlglaste arv langes järsult
Juuli lõpus oli ligi 62 300 maksuvõlglast ehk peaaegu 16 400 vähem kui kuu varem. Füüsilisest isikust võlglaste arv kahanes 14 400 ja juriidilisest isikust võlglaste arv ligikaudu 2000 võrra.
Suurima osa vähenemisest andis mootorsõidukimaksu tasumine, mille tulemusel langes võlglaste arv ligikaudu 15 000 võrra. Maamaksu tasumise tõttu jäi võlglasi umbes 2000 ja käibemaksu tasumise tõttu ligi 1200 võrra vähemaks.
Üle poole maksuvõlast ehk 57,5 protsenti koondus hulgi- ja jaekaubandusse, ehitusse ning töötlevasse tööstusse. Nende sektorite võlad olid peamiselt seotud käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksudega.
