Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid enam kui 3,7 miljardi ning imporditi ligi 2,7 miljardi euro väärtuses.
Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kui mullu müüdi teenuseid igas kvartalis 600 kuni 900 miljonit eurot rohkem kui neid sisse osteti, siis tänavu teises kvartalis ületas väliskaubanduse bilansi ülejääk esmakordselt miljardi euro piiri.
„Ülejääki mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused, mida müüdi 416 miljoni euro eest enam kui osteti. Ligi 20% neist eksporditi Ameerika Ühendriikidesse ning ligi 15% Ühendkuningriiki. Samuti mõjutasid bilansi ülejääki muud äriteenused, kus teenuste müük ületas ostu 215 miljoni euroga,“ selgitas analüütik.
Enim suurenes muude äriteenuste müük
Teises kvartalis eksporditi kõige rohkem ehk 1,2 miljardi euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, reklaami- ja juhtimisteenuseid), 916 miljoni euro eest telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid (sh arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuseid) ning 655 miljoni euro eest transporditeenuseid (sh kaubaveoteenuseid maanteel). Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes tänavu enim muude äriteenuste (sh reklaamiteenuste ja muude ettevõtlust abistavate teenuste) müük 163 miljoni euro võrra ning vähenes töötlemisteenuste (sh muude transpordivahendite töötlemise teenuste) müük 50 miljoni euro võrra.
Peamised teenuste ekspordipartnerid olid Soome (14% koguekspordist), Ameerika Ühendriigid (8%) ja Saksamaa (8%). Soome müüdi kõige rohkem reisiteenuseid, Ameerika Ühendriikidesse telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid ning Saksamaale transporditeenuseid. Eelmise aastaga võrreldes kasvas teenuste eksport enim Küprosele (38 miljoni euro võrra ehk 56%), kuhu müüdi rohkem muid äriteenuseid. Kõige enam kahanes teenuste müük Saksamaale (40 miljoni euro võrra ehk 13%), kuhu eksporditi vähem töötlemisteenuseid.
Kõige rohkem kasvas muude äriteenuste import Iirimaalt
Teenustest imporditi teises kvartalis enim ehk 995 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, juhtimis- ja reklaamiteenuseid), 613 miljoni euro eest transporditeenuseid (sh kaubaveoteenuseid maanteel ja merel) ning 500 miljoni euro eest telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid (sh arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuseid). Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes kõige rohkem ehk 89 miljoni euro võrra muude äriteenuste (sh muude ettevõtlust abistavate teenuste) import. Enim ehk 68 miljoni euro võrra kahanes transporditeenuste (sh meeskonnaga õhutranspordivahendi üürimise ning raudteevedu abistavate teenuste) ost mitteresidentidelt.
Teenuseid imporditi kõige rohkem Leedust, Soomest, Saksamaalt ja Iirimaalt (kõik moodustasid 7% teenuste koguimpordist). Nende riikide mitteresidentidelt osteti teises kvartalis enim muid äriteenuseid. Kõige rohkem kasvas teenuste import Iirimaalt (38 miljoni euro võrra ehk 27%), kust osteti enam muid äriteenuseid, ning kahanes Ühendkuningriigist (58 miljoni euro võrra ehk 30%), kust imporditi vähem telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütleb, et ehkki viimastel kuudel on hoogustunud ka kaupade väljavedu, jäävad teenused pikemas plaanis suure tõenäosusega Eesti ekspordi veduriks.
„Suureks abiks on siin hulk tugevaid Eesti IT ja tehnoloogiaettevõtteid. Teenuste eksport võimaldab Eestil vähendada ka sõltuvust meie lähinaabrite majanduslikust käekäigust. Kui kaupade puhul oleme endiselt väga sõltuvad Põhjamaadest, siis teenuste ekspordis on meie peamisteks kaubanduspartneriteks saanud näiteks USA, Saksamaa ja Suurbritannia.“
