Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta teises kvartalis töötuse määr 6,6%, tööhõive määr 68,6% ja tööjõus osalemise määr 73,4%. Töötuse määr vähenes, kuid hõive näitajates olulist paranemist ei olnud
Statistikaameti juhtivanalüütiku Tea Vassiljeva sõnul viitab töötuse vähenemine majandusolukorra paranemisele. „Samas hõives tõusu ei paista ja mitteaktiivsete suur osatähtsus tööealiste hulgas suuremaks optimismiks veel põhjust ei anna,“ ütles Vassiljeva.
Suvine hõivekasv jäi seekord tulemata
Hõivatuid oli tänavu teises kvartalis 691 600, mida oli 5700 inimese võrra vähem kui aasta varem, kuid 5300 võrra enam kui esimeses kvartalis. Tööhõive määr 68,6% oli veidi madalam kui aasta varem ning üksnes 0,6 protsendipunkti kõrgem kui selle aasta esimeses kvartalis. „Seega suve algusele omane hõive kasv, mida teise kvartali andmetes viimastel aastatel näha on olnud, jäi tänavu pigem tagasihoidlikuks,“ kommenteeris Vassiljeva.
Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes hõivatute arv põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis ning teenuste sektoris, samas kui tööstuses ja ehituses püsis hõivatute arv stabiilne. „Eraldi palgatöötajate arvu vaadates näeme aasta lõikes kasvu tööstuses ja ehituses ning ka teenuste sektoris,“ täpsustas Vassiljeva.
Tallinnas vähenes hõivatute arv aastaga 5800 inimese võrra, mida on rohkem kui kogu Eestis kokku.
„Tähelepanu väärivad Tallinnast väljapoole jääv Harjumaa ja Lõuna-Eesti – need olid ainsad piirkonnad, kus hõive suurenes nii aasta kui ka kvartali võrdluses, samas kui mujal hõivatute arv vähenes,“ tõi juhtivanalüütik välja.
Küsitlusuuringu andmetel oli teises kvartalis 49 000 töötut, mida oli 10 200 inimese võrra vähem kui aasta varem. Töötuse määr 6,6% oli teise kvartali näitajatest madalaim alates 2023. aastast. „Ka tänavuse esimese kvartaliga võrreldes oli töötuid 3200 inimese võrra vähem ning töötuse määr 0,5 protsendipunkti väiksem. Sellega järgivad töötuse uuringuandmed sarnast langustrendi töötukassa registreeritud töötute näitajatega,“ selgitas juhtivanalüütik.
Noorte olukord tööturul on endiselt keerukas
15–24aastaste noorte töötuse määr oli tänavu teises kvartalis endiselt kõrge (22,4%), kuid jäi siiski alla eelmise aasta teise kvartali väga kõrgele näitajale (25,4%) ning pisut ka tänavusele esimesele kvartalile (22,8%). „On tavapärane, et noorte huvi töötamise vastu kasvab teises ja kolmandas kvartalis, kui on suvine koolivaheaeg, ning ühes sellega suureneb ka nende tööjõus osalemine. Tänavune hea uudis on aga see, et noored mitte ainult ei otsinud tööd, vaid ka leidsid töö,“ kommenteeris Vassiljeva.
Hõivatud noori oli tänavu teises kvartalis 3300 võrra rohkem kui aasta varem ning noorte tööhõive määr 33,8% oli 1,5 protsendipunkti võrra suurem kui mullu teises kvartalis.
Esimese kvartaliga võrreldes tööjõus mitteosalevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv küll pisut vähenes, kuid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes oli mitteaktiivseid inimesi 13 100 võrra rohkem. Tööjõus osalemise määr oli teises kvartalis 1,4 protsendipunkti võrra väiksem ehk 73,4%. „Mitteaktiivsuse põhjustest torkab silma tervise tõttu mitteaktiivsete arvu suurenemine,“ täpsustas Vassiljeva.
Tööturul suuri muutusi pole oodata
Täna avaldas statistikaamet ülevaate olukorra kohta tööturul selle aasta teises kvartalis. Värsketel andmetel piirdus töötuse määr suve hakul 6,6%, mis oli madalam nii eelmise aasta kui kvartaliga võrreldes. Teisalt jäi tööga hõivatute arv madalamaks kui eelmise aasta II kvartalis ja olulist hõive kasvu ei toimunud selle aasta algusega võrreldes. Selle üheks selgituseks võib olla tööandjate aastatepikkused raskused hooajalise tööjõu värbamisel, mistõttu proovitakse suvehooaja lisanõudlust rahuldada teistel viisidel. Eesti 68,6% tööhõivemäär 15 kuni 74 aastase elanikkonna seas oli sellele vaatamata üks Euroopa Liidu kõrgeimatest.
Ehkki majandusaktiivsus on tänavu paranenud ja jätkab kasvamist ka järgenvatel kvartalitel, ei pruugi see endaga kaasa tuua olulisi muutuseid tööturul. Nõudluse suurenemine on suhteliselt aeglane ja tagasihoidlik, mistõttu suudetakse sellega hakkama saada ka olemasoleva töötajaskonna abil. Lisaks on Eesti tööhõive kõrge, mis tähendab, et täna ilma tööta olevate inimeste oskused ja kogemus ei pruugi liialt hästi sobituda sellega, mida tööandjad hetkel vajavad.
