Eesti riigieelarvesse laekus juunis üle 1,4 miljardi euro makse ehk 22 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Samal ajal suurenes maksuvõlg 5,4 miljoni euro võrra ning maksuvõlglaste arv kerkis kuuga ligi veerandi võrra.
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel laekus juunis riigieelarvesse enam kui 1,4 miljardit eurot makse. Mullusega võrreldes jäi maksutulu aga 22 miljoni euro võrra väiksemaks. Suuremat rolli mängisid füüsilise isiku tulumaksu ja käibemaksu väiksem laekumine.
Mullune juuni oli lihtsalt erandlik
Käibemaksu kogunes juunis 390,3 miljonit eurot ehk 4,8 miljonit eurot vähem kui mullu. MTA hinnangul ei tähenda see siiski tingimata tarbimise järsku kukkumist. Mullune juuni oli erandlik, sest enne käibemaksumäära tõusu tehti tavapärasest suuremaid oste ning see tõi riigile erakordselt palju käibemaksutulu.
Kõige suurem kukkumine tuli füüsilise isiku tulumaksust. Seda laekus juunis 247 miljonit eurot ehk koguni 30 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. MTA seostab langust aasta alguses jõustunud maksuvaba tulu süsteemi muutusega.
Samas näitab tööjõumaksude pilt, et palgafond on jätkuvalt kasvanud. Palgafond suurenes aastaga 5,4 protsenti ning sotsiaalmaksu laekus juunis 466,5 miljonit eurot – 24,1 miljonit eurot rohkem kui aasta eest.
Ettevõtete tulumaksu laekus ligi 102 miljonit eurot ehk 0,3 miljonit eurot rohkem kui mullu. MTA põhjendab kasvu nii erasektori kui ka avaliku sektori suurema dividendide jaotamisega.
Maksuvõlg kasvas, võlglasi tuli tuhandeid juurde
Juuni lõpus ulatus maksuvõlg 351,3 miljoni euroni, millest 46,1 miljonit eurot oli ajatatud. Võrreldes mai lõpuga kasvas maksuvõlg 5,4 miljoni euro võrra. Kõige rohkem suurenes mootorsõidukimaksu võlg – 2,6 miljoni euro võrra. Käibemaksuvõlg kasvas 2,4 miljoni ja sotsiaalmaksuvõlg 1,2 miljoni euro võrra.
Automaksu mõju paistab veelgi selgemalt välja võlglaste arvus. Kui mai lõpus oli maksuvõlglasi ligi 54 400, siis juuni lõpus juba ligi 78 700. Seega lisandus ühe kuuga umbes 24 300 võlglast.
MTA hinnangul ei tasu sellest siiski järeldada, et eestlaste maksedistsipliin oleks järsult halvenenud. Põhjus on suuresti mootorsõidukimaksu esimese osamakse tähtajas, mis saabus 15. juunil. Selle tulemusena tekkis mootorsõidukimaksu kohustus 29 700 inimesele, kes ei olnud selleks ajaks makset teinud.
Kuna tegemist on suure hulga füüsiliste isikutega, kelle maksukohustus on valdavalt väike, paisutas automaks eelkõige võlglaste arvu, mitte maksuvõla kogusummat. MTA märgib, et üle 86 protsendi kõigist juunikuus tähtajaga nõuetest tasuti õigeaegselt. Amet peab seda jätkuvalt heaks maksudistsipliiniks.
Aktsiisidest paistis silma tubakamaksu vähenemine
Tubakaaktsiisi laekus 23,6 miljonit eurot ehk 2,9 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Sigarette lubati tarbimisse ligikaudu 30 protsenti vähem. MTA andmeil liigub tarbimine traditsioonilistelt sigarettidelt alternatiivsete tubakatoodete poole, kuid nende toodete kasv ei ole seni sigarettide langust täielikult kompenseerinud.
Kütuseaktsiisi laekus 47,5 miljonit eurot ehk veidi vähem kui mullu. Bensiini ja diislit lubati juunis tarbimisse umbes 1,7 miljonit liitrit ehk 1,7 protsenti vähem kui aasta varem.
Alkoholiaktsiisi kogunes seevastu 22,5 miljonit eurot ehk veidi rohkem kui mullu. Laekumist mõjutab endiselt 2025. aasta lõpus toimunud suur kange alkoholi ja õlle varumine enne aktsiisimäära tõusu.
Kõige suurem osa maksuvõlast on jätkuvalt hulgi- ja jaekaubanduse, ehituse ning töötleva tööstuse sektoris. Nende kolme valdkonna võlg moodustab üle poole kogu maksuvõlast ning on peamiselt seotud käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksudega. Ajutistes makseraskustes ettevõtetel ja eraisikutel soovitab MTA maksuvõlg ajatada. Kohustusi saab ajatamise korral tasuda 2–24 kuu jooksul, kuid sellelt tuleb maksta intressi.
Juunis ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 790 miljoni euroni
Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos tõi välja, et tänavu esimesel poolaastal maksulaekumised kasvasid 1,2 protsenti, mida toetasid eelkõige palgakasv, käibemaksumäära tõusu mõju ja maksubaasi kasv. Ka sõidukiturul on esmaregistreerimine taastunud järelturust kiiremini ning jõudnud 2024. aasta taseme lähedale.
„Samal ajal püsib tarbijate kindlustunne tagasihoidlik ning maailmaturu arengutest tingitud kütusehindade tõus avaldab jätkuvalt survet kohalikule tarbimisele,“ tõdes ta. Juunis ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 790 miljoni euroni ehk 1,8 protsendini SKPst.
„Eelarvepuudujääki suurendasid eelkõige keskvalitsuse kulud ja investeeringud, samas jäi riigieelarve kulude täitmine aasta varasemaga sarnasele tasemele,“ sõnas Klaos.
Aasta jooksul on tema sõnul oodata investeeringute ja kaitsekulutuste suurenemist, mis toob kaasa ka eelarvepuudujäägi kasvu.
