Läti tahab Rail Baltica esimese etapi viia miinimumini ning keskenduda vaid hädavajalikule. See tähendab muu hulgas Leedu ja Eesti vahelise ühenduse ning Riia lennujaama ja keskraudteejaama ühenduse väljaehitamist, ütles transpordiminister Rihards Kozlovskis kolmapäeval.
Minister rõhutas, et see on projekti esimene etapp ja Riia ringtee idee ei kao kuhugi, vahendab Läti Delfi. „Me tahaksime seda vaadata teistmoodi, aga oleme 2026. aastas ja peame mõtlema ratsionaalselt,“ rõhutas minister.
Ta teatas, et kolmapäeval kuulas komisjon Rail Baltica projekti põhjaliku hindamise tulemuste aruannet, milles võeti kokku kolm stsenaariumi. „Üks stsenaariumitest oli jätkata alustatut nii, nagu see on seni olnud, mis pole toetatav ja võimalik. Teine stsenaarium on nõuete jälgimine ja vähendamine ning kolmas stsenaarium on igasugune edasine tegevus kohe lõpetada,“ teavitas Kozlovskis.
Peab hakkama projekti optimeerima
Ta rõhutas, et Läti pea keskenduma projekti optimeerimisele, nimelt minimaalse tehniliselt vajaliku ehitamisele ja rahastamisele, mitte „teatud ulatusega erinevate visioonide ja unistuste rahastamisele“.
Peaminister Andris Kulbergs tõi välja, et Läti peab looma „miinimumprogrammi“ ehk baasstsenaariumi. Ta ütles, et hinnangus on konsultandid jõudnud järeldusele, et näiteks Madridi-Barcelona 600-kilomeetrisel kiirrongilõigul on tehniliselt kaks jaama, kuid peamiselt kasutatakse ühte, samas kui Lätis on 200-kilomeetrisele lõigule planeeritud 17 jaama. Ta tõi ka välja, et jaamaplatvormide pikkuseks on kavandatud 400 meetrit, kuid tehniliselt saab seda vähendada 200 meetrini.
Peaminister märkis, et transpordiministeerium peab 15. septembriks välja töötama ettepanekud, et vähendada Rail Baltica esimese etapi olemasoleva ulatuse piires tehnilisi ja ehitusmaterjalide nõudeid miinimumini, mis on vajalik toimiva ja püsivalt töökorras raudteeliini loomiseks. „Seega läheme miinimumini, et mõista, mida saame ehitada ja mida mitte,“ rõhutas Kulbergs.
Ta lisas, et võttes arvesse konsultandi hinnangus projekti maksumuse kohta tehtud ettepanekuid, peavad rahandusministeerium ja riigikassa, rahandusministeerium ning majandusministeerium 15. septembriks hindama Rail Baltica elluviimise võimalikke riigieelarvelisi rahastamismahtusid lähiaastatel, samuti muid rahastamisallikaid ja investeeringute ligimeelitamise võimalusi.
Ta selgitas, et praegu sätestab seadus ka, et Rail Baltica projekt hõlmab sõjaväelist mobiilsust, seega on võimalik kaasata sõjalist rahastamist, mida seni otseselt ei sätestatud. „Peame vaatama raamidest väljapoole, millised muud võimalused on olemas, sest Euroopa ei anna järgmises ümbrikus selle projekti elluviimiseks piisavalt raha,“ rõhutas Kulbergs.
Kolmas ülesanne omakorda eeldab Riigikantseleilt koostöös siseministeeriumiga konsultandi pakutud projektijuhtimise muudatuste hindamist. Kulbergs rõhutas, et juhtimine pole seni hea olnud, sest riigi huve ei kaitsta läbirääkimistel ehitajatega.
Ta rõhutas, et 2023. aasta detsembris allkirjastatud põhiliini ehitusleping on „pannud neid kimbatusse“, kuna leping sõlmiti ilma spetsialisti kinnituse ja projektdokumentatsioonita. Tema sõnul ei kontrolli see leping maksimaalset ülemmäära, kuna puuduvad maksimaalsed nõuded, mida Läti saaks endale lubada.
„See on hea ehitaja, kes oskab ehitada, aga küsimus on selles, kas me saame seda endale lubada. See ehitaja maksab iga kuu väga suure summa välja. Kui me jätkame ehitamist nii nagu seni, siis keegi ei tea, millal see valmis saab ja kuidas seda rahastada. Samuti ei saa keegi endale rongipiletit lubada,“ rõhutas Kulbergs.
Valitsuskabineti otsuse kohaselt alustati eelmise aasta 3. novembril Rail Baltica projekti põhjalikku hindamist, mille viis läbi rahvusvaheline konsultant Alvarez & Marsal.
Lepingu summa on konfidentsiaalne
Hindamise eesmärk on saada objektiivne ja põhjalik analüüs projekti Rail Baltica elluviimise kohta, uurida põhjalikult riske, finantsseisundit ja vastutusseisundit ning töötada välja soovitused ja praktiline tegevuskava projekti edasiseks tõhusaks, läbipaistvaks ja jätkusuutlikuks elluviimiseks.
Käesoleva aasta juuli lõpus moodustas Läti valitsus Rail Baltica elluviimise temaatilise komisjoni, kuhu kuulub kümme valitsuse liiget. See loodi selleks, et peaministri juhtimisel tagada valitsusliikmete vahelised valdkondadevahelised konsultatsioonid ja koordineerimine Rail Baltica projekti süstemaatilise, tehniliselt toimiva ja rahaliselt mõistliku edasise elluviimise osas.
Lisaks peaminister Andris Kulbergsile juhib komisjoni veel üheksa valitsuse ministrit – välisminister Baiba Braže, kliima- ja energeetikaminister Jānis Vitenbergs, haridus- ja teadusminister Ilze Indriksone, rahandusminister Māris Kučinskis, transpordiminister Rihards Melicevis, kaitseminister Rihards Melicevis, kaitseminister. Targa halduse ja regionaalarengu minister Edgars Tavars ja majandusminister Viktors Valainis.
Läti Delfi vahendab, et Rail Baltica esimese etapi maksumus Baltikumis võib ulatuda 14,3 miljardi euroni, millest 5,5 miljardit eurot kulub Lätis, kuid indekseerimise kohaselt võib see summa ulatuda kuue miljardi euroni.
Projekti kogumaksumus võib Balti riikides tehtud kulude-tulude analüüsi kohaselt ulatuda 23,8 miljardi euroni. Varasem, 2017. aasta kulude-tulude analüüs hindas projekti kogumaksumuseks 5,8 miljardit eurot.
Rail Baltica näeb ette Euroopa standardrööpmelaiusega raudteeliini ehitamist Tallinnast Leedu-Poola piirini, et ühendada Balti riike raudtee kaudu veelgi paremini teiste Euroopa riikidega. Balti riikidesse on plaanis ehitada uus 870 kilomeetri pikkune Euroopa standardrööpmelaiusega raudteeliin, mille maksimaalne rongikiirus on 240 kilomeetrit tunnis.
