Euroopa Liidu algatus keelata imporditavates toiduainetes EL-is keelatud pestitsiidide jäägid võib oluliselt tõsta kohvi, apelsinimahla ja marjade hinda. Mustem stsenaarium ennustab kohvi hinna kolmekordistumist, vahendab Politico.
Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) värske analüüs kinnitab seda, mille eest kolmandate riikide põllumehed on juba pikalt hoiatanud. Kavatsus keelata igasugused jäljed „kõige ohtlikumatest“ pestitsiididest, mis on EL-is tervise- ja keskkonnakaalutlustel juba keelatud, toob kaasa toiduainete valiku vähenemise ja märkimisväärse hinnatõusu.
Kõige äärmuslikuma hüpoteetilise stsenaariumi kohaselt – juhul kui väljastpoolt EL-i pärit tootjad uute reeglitega ei kohane – tuleks tarbijatel maksta kohvi eest 332 protsenti ja tsitruseliste eest 82 protsenti rohkem. Sel ajal väheneks EL-i põllumajandusimport 41 protsenti ning kallimad söödahinnad annaksid valusa hoobi ka loomakasvatajatele. Isegi pehmemate ja tõenäolisemate stsenaariumide korral tõuseksid tarbijahinnad ja import väheneks. See annaks küll hoogu kodumaisele tootmisele, kuid lõplikud arvud sõltuksid välistootjate valmisolekust uute nõuetega kohaneda, kirjutab väljaanne.
Keeruline poliitiline valik
Brüsseli ees seisab seega raske poliitiline dilemma, et kas rahustada vihaseid põllumehi, et nad traktoritega tänavaid ei blokeeriks, või lüüa tarbijate rahakoti pihta igapäevaste toiduostude tegemisel.
Kavandatav pestitsiidijääkide keeld on Euroopa põllumeeste seas populaarne, kuna nad nõuavad välisriikide kasvatajatega võrdseid konkurentsitingimusi. Ühtlasi aitaks see leevendada põllumeeste pahameelt EL-i ja Mercosuri riikide (Argentina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay) vahelise kaubanduslepingu osas. Selleks, et puu- ja köögiviljadele ei jääks mingeid pestitsiidijälgi, peaksid välistootjad sisuliselt nende ainete kasutamisest täielikult loobuma.
Kriitikute sõnul on aga see samm vastuolus globaalsete kaubandusreeglitega, kuna see surub EL-i nõuded peale ka teistele riikidele. Seda lähenemist nimetatakse peegelklausliks.
Mitmed rahvusvahelised tootjate ühendused leiavad, et kavandatav keeld läheb olemasolevast tervisekaitsest kaugemale ja üritab kehtestada kõikidele ühtset standardit, eirates tõsiasja, et maailma eri paigus on põllumeestel teistsugused kahjurid, kliima ja kasvutingimused.
„Valida on kahe variandi vahel: kas aastaringselt saadavad, tervislikud, ohutud ja õiglase hinnaga marjad – või piiratud tootmine kõrge hinnaga,“ ütles Maroko punaste puuviljade tootjate liidu president Amine Bennani. Tema sõnul on see, mida Brüssel nimetab „standardite ühtlustamiseks“, praktikas lihtsalt kaubandustõke.
Sarnaseid muresid on tõstatanud ka Lõuna-Aafrika puuviljakasvatajad, Kanada teraviljasektor, Hondurase meloniekspordi sektor, Brasiilia põllumajandusliit ja California mandlikasvatajad.
Euroopa kaitseb oma kõrgeid standardeid
Euroopa Komisjon on selgitanud, et nende eesmärk on viia jääkide piirnormid tehnilise nullini, et vältida EL-is keelatud kõige ohtlikumate ainete tagasijõudmist Euroopasse impordi kaudu. Nii komisjon kui ka välistootjad nõustuvad, et praegused jääkide piirnormid tagavad juba praegu inimestele ohutu tarbimise. Kriitikute hinnangul üritab EL aga minna kaugemale inimeste tervise kaitsmisest ning püüab tõrjuda aineid, mis on keelatud ka laiemate keskkonnaohtude tõttu.
Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi (DG AGRI) juht Elisabeth Werner rõhutas, et Euroopa väga kõrgeid ohutusstandardeid tuleb adekvaatselt kontrollida.
Tootjatele lisab ebakindlust see, et komisjon pole veel täpselt paika pannud, milliseid keelatud pestitsiide meede puudutab. Teadusuuringute Ühiskeskus tuvastas oma uuringus 18 toimeainet, mis võivad keelu alla sattuda, puudutades otseselt 235 kaubaartiklit ja 86 riiki. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Eva Hrnčířová kinnitas, et otsused tehakse iga juhtumi puhul eraldi. Tuginetakse mõjuhinnangutele ning arvesse võetakse nii EL-i toidujulgeolekut kui ka võimalikke rahvusvahelisi mõjusid.
EL-il on aga põhjust muretseda rahvusvahelise vastureaktsiooni pärast. Mitmed riigid, sealhulgas Austraalia, Kanada, Paraguay ja USA, on uue meetme juba Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) vaidlustanud.
Paljud EL-i liikmesriigid toetavad aga veelgi rangemaid nõudeid. Eriti häälekas on olnud Prantsusmaa, kes on kehtestanud riiklikud keelud sellistele toodetele, mis sisaldavad EL-is keelatud pestitsiidide jääke, piirates seeläbi näiteks teatud kartulite ja avokaadode riiki sisenemist.
