Ka sama valdkonna sees on palgad kasvanud ametiti erinevalt. Mitme ameti mediaanpalgale on viimase kolme aastaga lisandunud üle 700 euro.
Mediaanpalk kasvas viimase kolme aastaga kõige rohkem erakorralise meditsiini arstidel – 1745 euro võrra. Elektriinseneride, õppejõudude, liiklusdispetšerite ja veel mitme ameti brutokuupalga mediaan kerkis samal ajal ligikaudu 700–900 euro võrra, selgub CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri analüüsist.
Tööportaali CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul leidub palgahüpetega ameteid ka valdkondades, kus üldine palgatõus on olnud tagasihoidlik. „Näiteks, ehitusettevõtetes kerkis mediaanpalk kolme aastaga 204 euro võrra, kuid ehitusplatsi koordinaatoritel lisandus samal ajal ligi 740 eurot kuus,“ ütles Auväärt.
Palgakasv tööstuses, ehituses ja transpordis
Tööstuse ja tootmisega seotud ametitest tõusis tehasejuhtide mediaanpalk kolme aastaga 827 euro võrra, ulatudes 3555 euroni kuus. Mujal liigitamata mehaanikainseneride mediaanpalgale lisandus 790 eurot ning mujal liigitamata töötleva tööstuse juhtidel 757 eurot.
Ehitus- ja elektritööde valdkonnas kerkis ehitusosakonna juhatajate mediaanpalk 886 euro, elektriinseneridel 769 euro ning ehitusplatsi koordinaatoritel 739 euro võrra. Nende ametite mediaanpalk ulatus vastavalt 4175, 3291 ja 2950 euroni kuus.
Energeetikaga seotud ametitest suurenes soojuselektrijaamaoperaatorite mediaanpalk 693 euro võrra, jõudes 3197 euroni. Mujal liigitamata elektriinseneridel lisandus tasule 657 eurot.
Transpordi ja logistika valdkonnas tõusis liiklusdispetšerite mediaanpalk 892 euro võrra, ulatudes 2693 euroni kuus. Transpordiosakonna juhatajate mediaanpalgale lisandus 693 eurot.
Palgatõus haridusametites
Hariduse ja koolituse valdkonnas kerkis professorite mediaanpalk kolme aasta jooksul 896 euro, dotsentidel 834 euro ning lektoritel 779 euro võrra. Nende ametite mediaanpalk ulatus vastavalt 4757, 3506 ja 3212 euroni kuus.
Õppejõud-õpetajate mediaanpalgale lisandus 757 eurot, õppesuuna juhtidel 688 eurot ning haridustehnoloogidel 666 eurot.
Personalitöö ja tööhõive valdkonnas suurenes töösuhete juhtide mediaanpalk 823 euro, täienduskoolituse juhtidel 737 euro ning personalijuhtidel 678 euro võrra.
1000-eurosed palgahüpped
IT-valdkonna ametitest kasvas mujal liigitamata süsteemianalüütikute mediaanpalk 1192 euro, mujal liigitamata tarkvaraarendajatel 1187 euro ning mujal liigitamata IKT-juhtidel 950 euro võrra. Nende ametite mediaanpalk ulatus vastavalt 4367, 4424 ja 5500 euroni kuus.
Mujal liigitamata finantsvahendus- ja kindlustusteenuste juhtide mediaanpalk kerkis 1226 euro võrra. Finantsvaldkonna ja raamatupidamisega seotud ametitest tõusis audiitorite mediaanpalk 923 euro, finantsanalüütikutel 789 euro ning finantskontrolleritel 777 euro võrra.
Turunduse ja kommunikatsiooniga seotud ametitest kasvas turu-uuringute analüütikute mediaanpalk 1071 euro, kommunikatsiooniosakonna juhatajatel 700 euro ja kommunikatsioonijuhtidel 667 euro võrra.
Kokku tõusis mediaanpalk vähemalt 1000 euro võrra kuus 19 ametil, neist 13 olid tervishoiu ja meditsiini valdkonnas. Suurim tõus oli erakorralise meditsiini arstidel, kelle mediaanpalgale lisandus 1745 eurot. Arst-juhtidel kerkis mediaanpalk 1249 euro ning anestesioloogia ja intensiivravi arstidel 1247 euro võrra.
Tegevusaladest oli suurim palgatõus energeetikas
Tegevusalade võrdluses tõusis mediaanpalk kõige rohkem energeetikas, kus lisandus kolme aasta jooksul 821 eurot. Finants- ja kindlustustegevuses oli tõus 644 eurot, info ja side valdkonnas 562 eurot ning avalikus halduses ja riigikaitses 480 eurot.
Hariduses suurenes mediaanpalk 357 euro, töötlevas tööstuses 323 euro ning ehituses 204 euro võrra. Mitmel nende tegevusaladega seotud ametil oli palgakasv üldnäitajast märksa suurem.
Eesti mediaanpalk kasvas ligi 22%
Analüüsis võrreldi 2023. ja 2026. aasta esimese kahe kvartali mediaanpalkade keskmisi, et vähem arvestada perioodilise kõikumise mõju. Eesti üldine brutopalga mediaan suurenes selle ajaga 1474 eurost 1797 euroni ehk ligikaudu 323 euro võrra.
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul tõusis mediaanpalk kolme aastaga 1085 analüüsitud ametist 1070-l. Eesti üldise, ligi 22% palgakasvuga sarnases tempos kasvasid palgad ligikaudu 250 ametil – erinevus üldnäitajast jäi kahe protsendipunkti piiresse. Ülejäänud enam kui 830 ametist oli palgakasv üle 480-l aeglasem ja üle 350-l kiirem.
„Seega võib üksnes Eesti üldisest palgakasvust lähtudes lihtsasti oma tegelikke palgavõimalusi üle- või alahinnata,“ ütles Seeder.
