Eesti Panga värske statistika kohaselt purustavad Eesti majapidamiste hoiused rekordeid, ulatudes augustis 14,58 miljardi euroni. Aastaga on eestlaste kontodele kogunenud ligikaudu miljard eurot lisaraha. Pankade esindajate sõnul on kasvu taga nii kerkinud palgad kui ka inimeste vajadus turvatunde järele, ent rekordiliste numbrite varjus peitub sügav varanduslik kihistumine.
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu rõhutab, et kuigi aastane kasv on olnud muljetavaldav 7,5%, siis igakuiselt hoiused stabiilselt ei suurene, vaid hüpped sõltuvad puhkustest, preemiatest ja suurematest väljaminekutest.
„Peamine põhjus on sissetulekute kasv,“ selgitab Visnapuu. „Palgad on tõusnud ning tänavu jääb maksuküüru kaotamise tõttu paljudele inimestele kätte senisest rohkem netopalka. Kui sissetulek kasvab kiiremini kui kulutused, jääb vahe kontodele ja hoiustele.“
Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla nõustub, märkides, et pikas plaanis on palkade kasv olnud hinnatõusust kiirem, mis on loonud inimestele reaalse võimaluse raha kõrvale panna.
Kuid pelgalt vaba raha tekkimine pole ainus põhjus. Inimesed on muutunud majanduskeskkonna suhtes alalhoidlikumaks. „Viimaste aastate kiire hinnatõus ja majanduslik ebakindlus on suurendanud tähelepanu rahalise puhvri olemasolule,“ lisab Visnapuu. Tema sõnul kinnitab seda ka asjaolu, et tähtajaliste hoiuste maht on aastaga kasvanud 6,4 protsenti, mis näitab inimeste soovi raha teadlikult pikemaks ajaks tallele panna.
Rekordnumbrite taga peitub suur ebavõrdsus
Kuigi miljardiline kasv loob pildi jõudsalt rikastuvast ühiskonnast, manitsevad pangajuhid numbreid kainelt hindama, sest keskmiste näitajate taga on suur hulk inimesi, kellel säästud on minimaalsed.
„Hoiuste rekordiline kogumaht ei tähenda, et kõigil inimestel oleks suur rahaline puhver,“ toob Tarmo Ulla välja reaalsuse. Swedbanki andmed näitavad, et 46 protsendil aktiivsetest positiivse kontojäägiga klientidest on sääste alla 1000 euro ja ligi kolmandikul suisa kuni 500 eurot. Seevastu üle 100 000 euro on varutud vaid ühel protsendil klientidest.
„Hoiused on endiselt väga ebaühtlaselt jaotunud ning suuremate säästudega väiksem grupp mõjutab kogu hoiuste mahtu ja keskmist märgatavalt,“ nendib Ulla.
Kasv on laiapõhjaline, eakate rahakott on pringim
Hoolimata suurest kontrastist ei ole hoiuste suurenemine vaid kõige rikkamate pärusmaa. Mõlemad eksperdid kinnitavad, et positiivseid säästmistrende on näha ühiskonnas laiemalt.
Visnapuu viitab andmetele, mille kohaselt on hoiuste kasv olnud üsna laiapõhjaline ning kõige kiiremini kasvatavad oma reserve hoopis keskmisest väiksemate säästudega leibkonnad, samal ajal kui kõige jõukama kümnendiku kasv on olnud tagasihoidlikum. Tarmo Ulla täiendab, et viimase kolme aastaga on säästude keskmine ja mediaansumma kasvanud kõikides vanuserühmades.
Kui aga vaadata otsa demograafiale, joonistub välja selge pilt: elukogemus toob kaasa kopsakama finantspuhvri. Kõige rohkem on sääste üle 60-aastastel, kelle keskmine hoiusesumma ulatub 17 000 euroni ning mediaan ligi 5000 euroni. Skaala teises otsas on noored vanuses 18–25 eluaastat, kellel on kõrvale pandud keskmiselt 1900 eurot (mediaan 300 eurot).
