Kõrgkoolide lõpetajad teenivad üldjuhul Eesti keskmisest rohkem ning nende sissetulekute kasv on olnud keskmisest palgakasvust kiirem, ehkki kooliti on käärid suured.
Haridusandmete portaali Haridussilm info kohaselt on kõige kõrgem keskmine töine sissetulek Eesti Lennuakadeemia lõpetajatel: 2024. aastal ulatus kõrgkooli lõpetajate sissetulek keskmiselt 3613 euroni kuus. Seda on kaks korda rohkem kui näiteks Kõrgema Kunstikooli Pallase vilistlastel.
Peaaegu kõigi andmestikus kajastatud kõrgkoolide lõpetajate keskmine töine sissetulek ületab sealjuures Eesti keskmist brutopalka. Lisaks Pallasele jääb sellest allapoole ka Eesti Kunstiakadeemia lõpetajate näitaja.
Andmetest nähtub veel, et aastatel 2016-2024 tõusis kõige kiiremini Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori lõpetajate palgad: sel perioodil kokku 125%. Üle 100% suurenes näitaja ka Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli lõpetajatel.
Eesti keskmine palk kasvas samal ajal 72,9%. Enamikus kõrgkoolides suurenes lõpetajate sissetulek Eesti keskmisest palgast kiiremini. Aeglasemaks jäi kasv vaid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia lõpetajatel.
Kui tähtis on ülikoolidele endile see, kui suurt palka vilistlased pärast lõpetamist teenivad? Ja kas tasuline kõrgharidus tagab parema palga? Sellest tuleb juttu ka homses otsesaates „Ärileht LIVE“, kus külaliseks on Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Saade on eetris neljapäeval kell 9.30. Landile on võimalik esitada ka küsimusi:
Kuigi kaks kunstikooli paiknesid kõrgkoolide edetabeli lõpus, teenisid nende lõpetajad siiski keskmiselt rohkem kui enamiku kutsekoolide lõpetajad.
Kutsehariduskoolide lõpetajate seas teenivad kõige tublimat palka aga Eesti Merekooli, Majandus- ja Teeninduskolledži ja Tallinna Polütehnikumi lõpetajad.
