Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta juulis püsivhindades 2,3% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tootmine suurenes kõigis kolmes tööstuse sektoris: mäetööstuses 13,5%, energeetikas 16% ja töötlevas tööstuses 1,1%.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul hakkas juulis töötleva tööstuse tootmine pärast viie kuu pikkust vähenemist taas kasvama.
„Tootmise suurenemisse panustas tugevalt töötleva tööstuse kõige suurem haru puidutöötlemine, kus toodeti 10,8% rohkem kui eelmise aasta juulis. Pea poole tegevusala kasvust andis taimsest biomassist tahkekütuste tootmine. Samuti suurenes märkimisväärselt mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine, kus maht kasvas 30,3%. Seda eelkõige tõsteseadmete ja erimasinate tootmise tõttu,“ lisas Kadarik.
Juulis kasvas tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel. Olulisematest tegevusaladest suurenes veel elektriseadmete tootmine 4% ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 3%. „Juulis kasvas sel aastal esimest korda ka toiduainete tootmine 1,5%. Viimati suurenes toodang sellel tegevusalal 2025. aasta detsembris,“ tõi Kadarik välja.
Suurtest tegevusaladest jätkas sarnaselt juunile kahanemist aga metalltoodete tootmine, mis vähenes 0,9%.
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta juulis 65,2% välisturule, juunis oli see osakaal veidi suurem.
Võrreldes 2025. aasta juuliga kasvas töötleva tööstuse toodangu müük jooksevhindades kalendaarselt korrigeeritud andmetel 7,9%. Toodangu müük siseturule suurenes 8,6% ja müük ekspordiks 7,5%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti juulis võrreldes juuniga tööstuses kokku 0,9% ning töötlevas tööstuses 0,2% rohkem.
Energeetika toodang kasvas juulis püsivhindades 16%. Koguseliselt (MWh) suurenes elektri tootmine aastaga 9,6% ja soojuse tootmine 13,2%. „Elektri tootmine kasvas peamiselt omatootmise kasvu tõttu, import jäi eelmise aasta juuliga pea samale tasemele,“ ütles juhtivanalüütik.
Ökonomistid näevad tööstuses taastumise märke, kuid kiiret kasvu veel ei oota
Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul annavad juuli töötleva tööstuse näitajad põhjust ettevaatlikuks optimismiks, sest viimati kasvasid tootmismahud kuises võrdluses jaanuaris. Samas rõhutas ta, et ühe kuu põhjal ei saa veel põhjapanevaid järeldusi teha, kuna Eesti väikeses majanduses võivad sektori tulemusi märgatavalt mõjutada ka üksikud suurtehingud.
Puidutööstuse 11-protsendilist kasvu vedas Eametsa hinnangul eelkõige pelletitootmine. Gaasi kallinemine on suurendanud nõudlust alternatiivsete kütuste järele ning erinevalt varasematest aastatest ei langenud pelletite hinnad tänavu suvel. Suure ekspordinõudluse tõttu võivad need kütteperioodi alguses veelgi tõusta.
Üle pika aja suurenesid ka toiduainete tootmismahud. Kuna sektori müük samal ajal vähenes, viitab see Eametsa sõnul toiduainete maailmaturuhindade langusele. Sarnane olukord valitses elektritootmises, kus toodang kasvas, kuid müügitulu jäi aastatagusele alla. See näitab, et elektri hind oli tänavu suvel madalam kui aasta varem.
Põlevkiviõli toodeti juulis küll vähem kui mullu, kuid selle müük suurenes 33 protsenti. Eametsa hinnangul peegeldab see Hormuzi kriisiga seotud kõrgeid hindu ning võib aidata põlevkiviõli tootmisel ka lähiajal kasumlikuna püsida.
„Kokkuvõttes on hea meel nentida, et töötlev tööstus tasapisi toibub ja hakkab jalgu alla võtma. Loodame, et sügisel ei löö neid jalgu alt kasvavad energiakulud,“ ütles Eamets. Tema sõnul toetab väljavaadet ka Eesti peamiste ekspordipartnerite suhteliselt hea käekäik.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla jäi sektori väljavaate suhtes vaoshoitumaks. Ta tõi esile, et töötleva tööstuse mahud suurenesid juulis aastaga 1,1 ja juuniga võrreldes 0,2 protsenti, kuid jäävad tipptasemele endiselt kuni viiendiku võrra alla. Töötleva tööstuse hõive on samal ajal vähenenud ligikaudu kümnendiku võrra.
Uusküla sõnul viitab töötleva tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majanduses sektori struktuurimuutusele. Paljude kaua toodetud kaupade hinnad ei ole enam konkurentsivõimelised ning senisel kujul jätkavate ettevõtete väljavaated on piiratud. Nende asemele tulevad uued tooted ja sageli ka uued ettevõtted, mis aitavad tootmismahte stabiilsena hoida.
Märgatavamat kasvu võiks Uusküla hinnangul lähiajal tuua eelkõige kaitsetööstus ning selliste strateegiliste toodete valmistamine, mida Euroopa ja USA ei soovi enam Hiinast hankida. Kaitsekulutused on lähiaastatel riigieelarvete üks prioriteete, mistõttu võib selles valdkonnas tekkida Eesti tootjatele uusi võimalusi.
