Türgi lennufirma Pegasus Airlines suunas Moskvasse suundunud lennukid tagasi ja tühistas osa lendudest. Veel mõned lennud on tühistanud ka Turkish Airlines. See kõik juhtus pärast Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi avaldust, et Venemaa õhuruum muutub ohtlikuks.
Zelenskõi sõnade järgi „ilmuvad droonid Venemaa taevasse nii [sageli], et seda tuleb märgata“, vahendas Leedu Delfi. Siiski rõhutas riigi juht, et Ukraina ei kujuta ohtu tsiviillennundusele. President täpsustas, et „suletud õhuruumi“ režiim mõjutab eelkõige Moskvat, Peterburi ja muid olulisi lennusuundi.
Venemaa liider Vladimir Putin reageeris sellele väitega, et Zelenskõi sõnad on lubadus „harrastada riiklikku terrorismi“. Venemaa transpordiministeerium kinnitas omakorda, et riigi lennundusametid ei lase „märkimisväärse ajavahemiku jooksul“ tsiviillennunduse tööd häirida. Siiski, nagu ajaleht The Moscow Times välja tõi, oli pärast Zelenskõi avaldust Moskva lennujaamades juba edasi lükatud või tühistatud peaaegu 80 lendu.
Samal ajal kostuvad sõda toetava Venemaa ühiskonna poolt üha valjemini pahameelsed hääled. Nn Z-blogijad on rahulolematud sellega, et Venemaa ei ründa Ukraina otsustuskeskusi. Sõda toetavaid inimesi ärritas ka hiljuti avaldatud Putini vastus küsimusele, miks Moskva selliseid rünnakuid väldib.
„Me lähtume sellest, et vajame inimesi, kellega saaksime läbirääkimisi pidada, kui nad mõistavad, et küsimusi tuleb lahendada rahumeelselt, mitte lihtsalt 40 päeva jooksul meie majandust hävitada, Venemaa põlvili suruda ja meile järjekordset strateegilist lööki anda. Meil on vaja mingeid läbirääkijaid,“ ütles Putin.
Kas Putin mõistab tegelikku olukorda rindel ja kas Ukraina suudab sulgeda Venemaa õhuruumi? Sellest rääkisid Venemaa raadiojaama Radio Svoboda poliitiliste uudiste saates politoloog Ivan Preobraženski ja julgeolekuekspert Ivan Stupako.
Stupako arvates on Ukraina avaldus, et Venemaa õhuruum ei ole enam turvaline, vastus Venemaa viimastele tegevustele, sealhulgas reaktiivdroonide rünnakud ja massilised pommitused ladudele, kus hoitakse toiduaineid, ravimeid, kodumasinaid ja ehitusmaterjale.
„Miks on Kreml nii tugevalt mures võimaliku lennuliikluse blokeerimise pärast? Kui Ukrainal tõepoolest õnnestuks see stsenaarium ellu viia, siis ei saaks õhku tõusta ka Rossija lennukid, millega riigi kõrgeimaid ametnikke veetakse üle Venemaa ja välismaale – sinna, kus neid ikka veel vastu võetakse, näiteks Kuubasse, Põhja-Koreasse ja Iraani.“
Maapinnale jääks tema sõnul ka äriklassi lennundus, mida kasutab Venemaa eliit, näiteks need, kes rendivad või on ostnud endale 60 miljonit eurot maksvaid Bombardier lennukeid. „Tõenäoliselt tekiks ka uus moesuund – isikliku rongi ostmine,“ ütles julgeolekuekspert.
Pärast Šanghai Koostööorganisatsiooni (ŠKO) tippkohtumist Biškekis ütles Putin, et need, kes üritavad Venemaad „alla neelata“, võivad „lõuga saada“. Nii selgitas ta augusti lõpus kohtumisel õpetajatega oma väidete tähendust valgeid karusid söövate vaalade kohta.
Sel ajal ähvardas Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev Saksamaad rünnakutega. Ametniku sõnul on sakslased „väärinud otselööki kõigile Saksamaa tehastele“, mis toodavad Ukrainale mõeldud sõjatehnikat.
„Niipea kui Venemaal läheb rindel raskeks, hakkab ta end kujutama kui tuumapommi käes hoidvat hullumeelset, kes karjub: „Hoidke mind seitsmekesi kinni, sest ma lasen kohe kõik õhku. Ei, ma ei kahetse, mul pole midagi kaotada, te ajasite mind nurka.“ Teatud määral mõjusid sellised ähvardused minevikus. Kuid iga kord mõjuvad need üha halvemini, sest see on nagu muinasjutt lapsest, kes karjub kogu aeg „hunt!“, kuid hunt ei ilmu kuskilt,“ ütleb politoloog Preobraženski.
„Venemaa valitsus ise kardab ilmselgelt rahvusvahelist reaktsiooni sellistele tegudele, mistõttu pööravad välisriikide liidrid sarnastele avaldustele üha vähem tähelepanu. Kas see tähendab, et Putin kavatseb veel mitu aastat sõda pidada? Putin kavatseb sõda jätkata veel vähemalt paar aastat – seda võib järeldada Venemaa juhtkonna rakendatavatest majanduslikest, halduslikest ja muudest meetmetest. Putin loodab ilmselt, et Ukraina variseb kokku suhteliselt lühikese aja jooksul, sest muid tõsiseid prognoose on siin võimatu teha. Vastasel juhul võivad Venemaal sõja jätkamiseks ressursid otsa saada,“ arvab Preobraženski.
