Täna kuulutati välja Eesti Posti ehk Omniva enampakkumine. Ettevõtte alghinnaks kujunes 52 miljonit eurot. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras sõnul lähtuti alghinna paika panemisel konsultatsioonifirma analüüsist, kuid ta rõhutas, et 52 miljonit eurot on vaid alghind, mitte lõplik summa.
Pakkumises osalemiseks tuleb esitada miljoni euro suurune tagatis. Pakkumisi saab esitada 27. novembrini. Müügileping sõlmitakse eelduslikult detsembris 2026 või jaanuaris 2027.
Järgneb lühiintervjuu Hendrik Johannes Terrasega.
Kuidas on tagatud, et müügiga postiteenus ei lähe halvemaks ega kallimaks?
Postiteenuse tagamine on riigi kohustus, mida reguleerib postiseadus. Seaduse järgi tuleb kirjad, ajalehed ja ajakirjad inimestele kohale toimetada viis päeva nädalas ning nii jääb see ka edaspidi. Riik on selle kohustuse endale võtnud ja tagab selle täitmise. See ei sõltu sellest, kes on teenust osutava ettevõtte omanik.
Millised hoovad on riigil, kui uue omaniku juhtimisel peaks probleeme tekkima?
Nagu iga teise seadusrikkumise puhul, on riigil võimalik nõuete täitmine seadusest tulenevatel alustel tagada.
Kui palju on juba teada ettevõtteid, kes tunnevad enampakkumise vastu huvi?
Selle kohta ei ole mul infot.
Kas ühtegi kontakti ega kohtumist senimaani pole olnud?
Minuga ei ole kohtunud ega soovinud kohtuda ükski teadaolevalt selle eesmärgiga potentsiaalne ostja. Seda infot mul ei ole ega näe ka otsesest tarvilikkust.
Miks müüakse kogu ettevõte, mitte osaliselt, viies näiteks firma börsile?
Viidi läbi analüüs ja analüüsi tulemusel leiti üsna üheselt, et mõistlikum on kaasata strateegiline partner, et tagada vajalikud investeeringud, mis võimaldaks ettevõttel olla konkurentsivõimeline.
Alghind on 52 miljonit eurot, Omniva omakapital on 63,5 miljonit eurot. Kas võib juhtuda, et võidakse müüa n-ö soodushinnaga?
Taaskord, see number ei ole tulnud heast soovist ega minu unenäost, kui nii võib öelda, vaid selle taga on analüüs. Konsultatsiooniettevõte on ettevõtte põhjalikult läbi vaadanud ja pannud paika pakkumiste vahemiku. Tuleb rõhutada, et tegemist on alghinna, mitte lõpliku müügihinnaga.
Meil on minu valdkonnast ka üks hiljutine näide, Paide piimatehas, mis müüdi tunduvalt kallima hinnaga, kui selle oksjoni alghind oli. Lõpuks kujuneb enampakkumisel ettevõtte õiglane hind ning alghind ei pruugi jääda lõplikuks müügihinnaks.
Milline on teie isiklik ootus: kui palju võiks müügihind alghinnast tõusta? Kas poolteise- või kahekordne hind oleks realistlik?
Mul sellist konkreetset ootust ei ole. Hind kehtestatakse enampakkumise kaudu, põhineb turul konkurentsi käigus. Ma usun, et enampakkumise kaudu saab ettevõtte eest õiglase hinna.
On spekuleeritud, et potentsiaalsete ostjate seas võib olla mõni Hiina ettevõte. Kas see võib olla realistlik stsenaarium?
Minuni ei ole sellised spekulatsioonid jõudnud. Müügile on seatud konkreetsed tingimused ning ettevõtte ostja tausta kontrollitakse põhjalikult. Viimase hoovana on alati võimalik tehingust keelduda, kui näeme, et seal peaks olema mingi oht.
