Rail Baltica põhitrassi avamine lükkub 2030. aastast hilisemaks, selgub Balti riikide ühisavaldusest. Kolme riigi peaministrid leppisid kokku, et uus siht on avada raudteeavatakse Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi jooksul ning selle ehitamiseks taotletakse EL-ilt veel vähemalt 10 miljardit eurot.
Eesti, Läti ja Leedu peaministrite 22. septembril kinnitatud ühisavalduse järgi peab Rail Baltica põhitrass liikluseks avanema EL-i järgmise, 2028.–2034. aasta eelarveperioodi jooksul. Samal ajal lubavad riigid ehitada raudteed senisele ajakavale võimalikult lähedases tempos. Täpset uut avamisaastat avaldus ei määra.
Veel aprillis Tallinnas kohtunud Balti peaministrid kinnitasid 2030. aasta sihti. Toona kinnitas Kristen Michal, et Eesti soovib põhitrassi selleks ajaks valmis saada ning kasutada ehitamiseks võimalikult palju Euroopa Liidu raha.
Nüüd põhjendavad valitsusjuhid paindlikumat ajakava pingelise eelarveolukorraga. Ühisavalduses märgitakse, et muutunud julgeolekuolukord, selle majandusmõju ja järsult kasvanud kaitsekulud on pannud Euroopa Liidu idapiiri riikide eelarved tugeva surve alla.
Eesti valitsus hakkas võimalikku edasilükkamist avalikult põhjendama juba eelmisel nädalal. Michal ütles 17. septembril, et Eesti suudaks oma raudteeosa tehniliselt 2030. aastaks valmis ehitada, kuid see nõuaks rohkem Eesti maksumaksja raha. Mõne lõigu aeglasem ehitamine võimaldaks tema sõnul kasutada suuremas mahus järgmise eelarveperioodi eurotoetusi.
„Aga kui ehitame kiiremini, kulutame rohkem oma raha. Kui ehitame veidi aeglasemalt, saame kasutada oluliselt rohkem Euroopa raha,“ ütles Michal valitsuse pressikonverentsil.
Tänases avalduses rõhutavad peaministrid, et Rail Baltica kogu kasu saab avalduda alles siis, kui eri riikide lõikudest moodustub toimiv ühendus ülejäänud Euroopaga. Üksikute riikide raudteeosadest selleks ei piisa. Edasised ehitusgraafikud, investeeringute järjekord ja riikide rahalised kohustused tuleb veel täpsustada ning Euroopa Komisjoni ja Poolaga kooskõlastada.
Riigikantselei kinnitas samal ajal, et Eestis jätkuvad juba alustatud ehitustööd plaanipäraselt.
Taristuminister Kuldar Leis selgitas reedel ERR-ile, et Tallinna–Pärnu suunal käivad tööd suure hooga ja seal ehitus jätkub. Hiljem võiks tema sõnul alustada Pärnust lõuna poole jäävate lõikude ning Tallinnas Ülemiste terminalist sadama poole kulgeva raudtee ehitamist. Eesti-sisese rongiühenduse varasem käivitamine on ministri sõnul endiselt kavas.
Ühisavalduses lubavad Balti riigid järgmise EL-i eelarve läbirääkimistel ühiselt nõuda, et Rail Balticale eraldataks vähemalt 10 miljardit eurot, eeskätt Euroopa ühendamise rahastust. Samuti soovitakse säilitada EL-i kuni 85-protsendine kaasrahastamine.
Lisaks nõuavad peaministrid Rail Baltica esimese etapi kulude märkimisväärset vähendamist. Selleks tuleb üle vaadata tehnilised lahendused, säilitades raudtee põhinõuded ja selle, et eri riikides rajatud lõigud saaksid koos toimida. Ühiselt tahetakse kavandada ka ehitusvõimsuse, materjalide ja tööjõu kasutamist, et vähendada hinnatõusu ja ehitusturu ülekuumenemise ohtu.
