Eesti Panga prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel ja kahel järgmisel aastal ligi 2,5%. Edasine kasv sõltub üha enam tootlikkusest ja investeeringutest.
Majanduskasvu toetavad sel aastal suuremad sissetulekud, valitsemissektori kulutuste kasv ja ekspordivõimaluste paranemine.
Sellest aastast kõigile rakendunud ühetaoline tulumaksuvabastus on suurendanud inimeste sissetulekuid ja eratarbimist. Majandusse lisandub raha ka riigivõla arvelt rahastatavate valitsemissektori kulutuste kaudu.
Samal ajal on olukord Eesti välisturgudel muutunud soodsamaks, mis toetab eksportivat tööstust. Eesti Panga hinnangul on end õigustanud viimastel aastatel toimunud eksporditurgude mitmekesistamine. Väliskaubandust elavdab ka tehisaruga seotud investeeringute kasv maailmas.
Vaba ressurssi jääb vähemaks
Osa praegusest kasvust tuleneb majanduse taastumisest. Languse ajal vabanenud tootmisvõimsus on taas kasutusele võetud ning tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus on jõudnud stabiilse majanduskasvuga aastate tasemele.
Majanduslanguse ajal püüdsid ettevõtted töötajate koondamist vältida, mistõttu võis tööjõu rakendamise intensiivsus väheneda. Praeguseks on paljud tegevusalad taastunud ja olemasolevat tööjõudu kasutatakse taas ligikaudu sama intensiivselt nagu enne langust.
Eesti Panga hinnangul on majandusse jäänud seetõttu vähem kasutamata ressursse, mille arvelt saaks kasv jätkuda. Edaspidi sõltub majanduskasv üha enam tootlikkuse suurenemisest.
Tootlikkuse kasvatamiseks on vaja uusi investeeringuid, tehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu ja sobivate oskustega töötajaid. Keskpanga hinnangul peaks majanduspoliitika keskenduma senisest rohkem tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamisele.
Energiahinnad ohustavad prognoosi
Majanduskasvu prognoosi peamine risk on hinnatõusu võimalik kiirenemine. Inflatsioon on viimase aasta jooksul aeglustunud, ent maagaasi ja kütuse kallinemine maailmaturul võib hinnasurvet uuesti suurendada.
Kõrgemad energiahinnad kanduvad otse energia- ja transpordikuludesse ning kaudselt teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Seetõttu võib inflatsiooni aeglustumine osutuda ajutiseks. Ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet mõjutavad endiselt nii energiahinnad kui ka geopoliitiline olukord.
Kui hinnatõus kiireneb, võivad keskpangad selle pidurdamiseks tõsta laenuintresse. Kallim laenuraha vähendaks omakorda ettevõtete ja majapidamiste investeeringuid ning kulutusi.
Puudujääk ületab kaks miljardit
Eesti majanduse pikaajaliseks probleemiks peab keskpank riigivõla kiiret kasvu ja suurt eelarvepuudujääki. Kui valitsus ei võta puudujäägi vähendamiseks lisameetmeid, ulatub see prognoosi järgi lähiaastatel üle 2,2 miljardi euro.
Eelarvepuudujääk kujuneb mõnevõrra suuremaks kui varasemates prognoosides. Palga- ja eratarbimise kasv on olnud eeldatust aeglasem ning seetõttu suurenevad ka maksutulud prognoositust vähem.
Pikaajalise puudujäägi tõttu kasvavad koos võlaga riigi intressikulud. Eesti Panga prognoosi kohaselt maksab riik 2028. aastal intressideks 472 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel suureneb summa veelgi.
Keskpanga hinnangul muudavad kasvav võlakoormus ja suur eelarvepuudujääk riigi rahanduse haavatavamaks ning vähendavad valitsuse võimalusi reageerida järgmisele majanduslangusele. Puudujäägi vähendamise edasilükkamine tähendaks, et hiljem tuleks teha suuremaid kärpeid või tõsta rohkem makse.
Keskpank soovitab kokkulepet
Eesti Panga hinnangul aitaks võlakoormuse kasvu pidurdada erakondade kokkulepe selle kohta, millisel tasemel tuleks Eesti võlakoormust hoida ja kui kiiresti eelarvepuudujääki vähendada.
Keskpank soovitab lähtuda Eesti siseriiklikest eelarvereeglitest. See tähendaks eelarvepuudujäägi vähendamist igal aastal 0,5% võrra sisemajanduse koguproduktist. Sellise tempoga oleks võimalik hoida valitsussektori võlakoormus pikemas vaates ligikaudu 30% juures SKPst.
