Toiduhinnad maailmas teevad tänavu kahekohalise hüppe, sest sõjad ja Euroopat tabanud põud kergitavad järsult nii teravilja kui ka tootmissisendite hindu, vahendab Euronews.
Oxford Economicsi analüüsi kohaselt tõusevad globaalsed toiduhinnad tänavu ligikaudu 12 protsenti ja 2027. aastal veel viis protsenti. Kõige tugevamalt mõjutab hinnatõus põllukultuure, sealhulgas teravilja, puu- ja köögivilju ning piimatooteid. Prognoositav hinnatõus jääb siiski alla 2022. aasta 14-protsendisele rekordile.
Tarbijani jõuab hinnasurve eri toidugruppides erineva kiirusega. Oxford Economicsi vanemökonomisti Tomas Dvoraki sõnul võib värske toidu, eelkõige puu- ja köögiviljade puhul mõju tarbijahindades nähtavaks saada kahe kuni kolme kuuga. Töödeldud toiduainete puhul on mõju aeglasem ning suurimat hinnamõju oodatakse kuue kuni üheksa kuu pärast.
See tähendab, et värske toidu hinnas võivad kriiside tagajärjed hakata selgemalt kajastuma juba 2026. aasta oktoobris ja novembris. Töödeldud toiduainete puhul võib suuremat mõju oodata 2027. aasta veebruari ja mai vahel.
Euroopas on äärmuslik kuumus ja põud saaki juba oluliselt kahjustanud. Brüsselis baseeruv teravilja- ja õliseemnete kaubandusühendus Coceral langetas juulis erakorraliselt Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi teraviljasaagi prognoosi 295 miljonilt tonnilt 286 miljonile tonnile. 2025. aastal koristati 310 miljonit tonni.
Saksamaa teraviljasaak peaks sealse põllumeeste liidu teatel põua tõttu tänavu vähenema seitse protsenti, 42 miljoni tonnini.
Põllumeeste olukorda raskendavad veelgi kõrged energia- ja väetisehinnad, mida mõjutavad Lähis-Ida ja Ukraina sõjad. Dvoraki sõnul tuleneb kõige olulisem mõju globaalsetele toiduhindadele USA ja Iraani sõjast ning selle mõjust toiduainete tootmise sisenditele, eelkõige naftale ehk diislikütusele, maagaasile ja väetistele.
Globaalsed diislihinnad tõusid juulis aastaga 36 protsenti, mida mõjutasid muu hulgas Iraani sõjast tingitud häired Hormuze väinas. Väetiste hinnad peaksid prognooside kohaselt tänavu tõusma 22 protsenti.
Sõda mõjutab teraviljaturgu
Toiduhindu mõjutab tugevalt ka Venemaa sõda Ukrainas. Teravili moodustab globaalsest toiduhindade indeksist 25 protsenti.
„Need kaks riiki annavad kokku veidi alla 30 protsendi kogu maailma nisu- ja üle 10 protsendi maisiekspordist,“ märkis Dvorak.
Rünnakud Venemaa ja Ukraina sadamatele, laadimisterminalidele ja laevadele ning häired Musta ja Aasovi mere ekspordis võivad mõjutada 86 miljoni tonni suurust aastast teravilja ekspordivõimekust. Sellest 52 miljonit tonni puudutab Venemaa ja 34 miljonit tonni Ukraina eksporti. See vastab peaaegu 17 protsendile maailma teraviljaekspordist.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel olid toiduainete toorainehinnad juulis aastatagusega võrreldes ühe protsendi võrra kõrgemad. Teravili kallines 6,9 protsenti ja taimeõli 17,3 protsenti.
Nisu hind hüppab
Väetisemahuka kultuurina on kõige suurema surve all nisu. Selle hind peaks prognooside kohaselt 2026. aasta kolmandas kvartalis aastaga tõusma 36 protsenti, 6,92 dollarini buššeli ehk umbes 27 kilogrammi kohta.
Nisu kallinemine mõjub ka leiva, pasta ja küpsetiste hinnale. Töödeldud toiduainete puhul jõuab hinnasurve tarbijani siiski aeglasemalt, sest saagikoristusele, töötlemisele ja tootmisele kulub aega.
Lihatoodete hinnad on prognooside kohaselt uutest šokkidest vähem mõjutatud.
Oxford Economicsi põllumajanduskaupade ökonomist Jed Cartledge hoiatas, et toiduhindade šokk võib osutuda prognoositust veelgi karmimaks. Musta mere piirkonnas toimuvate rünnakute täielik mõju on alles selgumas ning väljaspool Euroopat ähvardab saaki ka tugev El Niño ilmastikunähtus.
Samas võivad kõrgemad nisuhinnad muuta kallimad alternatiivsed ekspordimarsruudid kaubanduslikult tasuvaks. See võiks aidata tarneahelate häireid osaliselt leevendada.
