Läti parlament võttis neljapäeval kiireloomulisena vastu seaduse, mis lubab riigil osaleda lennufirma Air Baltic rahalises päästmises.
Parlamendihääletuse läbinud otsus lubab valitsusel osta valitususel ettevõtte uusi võlakirju kuni 30 miljoni euro eest, vahetada riigile kuuluvad 50 miljoni euro väärtuses võlakirjad ja kevadise laenu jäägi (üle 18 miljoni euro) aktsiateks ning pikendada kevadel antud 30-miljonilise laenu tagasimakse tähtaega augusti lõpust detsembri lõpuni.
Otsuse poolt hääletas 54 ja vastu 21 saadikut. Küll oli Air Balticu toetamise vastu koalitsiooni kuuluv Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS). Nende fraktsiooni juhi Harijs Rokpelnise sõnul ei saa erakond toetada maksumaksja raha uut paigutamist lennufirmasse.
Ärileht on kirjutanud, et Hormuzi väina kriisist tingitud lennukikütuse hinnahüpe tabas Air Balticut valusamalt kui suuri Euroopa lennufirmasid, sest ettevõte jättis kütusehinna suures osas fikseerimata. Märtsi lõpus laenas Läti riik lennufirmale seetõttu viieks kuuks 30 miljonit eurot, mis tuli tagasi maksta 31. augustiks. Juuli lõpuks oli Air Baltic koos intressidega tagastanud 12,9 miljonit.
Augusti alguseks sai aga selgeks, et Air Balticul on ülimalt keeruline oma kohustusi võlakirjainvestorite ja Läti riigi ees tagada. 10. augustil kukkus Air Balticu võlakirjade hind päevaga 42% ja jõudis 16 500 euroni. Võrdlusena, aasta alguses maksti nende eest veel 99 750 eurot.
Päev hiljem langetas S&P lennufirma reitingu tasemelt CCC+ tasemele CCC- ja hoiatas, et lähinädalatel võib järgneda maksejõuetuse reiting. Samal päeval kinnitas nõukogu äriplaani, mis näeb ette lennukipargi kärpimist 54 lennukilt 36-le juba tänavu ja 225 miljoni euro suuruse vahefinantseeringu kaasamist. Lennufirma finantsjuht ütles otsesõnu, et ilma uue kapitalita ettevõte talve üle ei ela.
17. augustil nõustusid võlakirjaomanikud lisama 14. augusti ja 14. novembri intressimaksed põhiosale ning loobusid novembrini likviidsusnõuetest. See päästis Läti riikliku lennufirma kohesest maksejõuetusest ja andis valitsusele aega Seimi ette minna Air Valticu päästepaketiga.
Omanik ja võlausaldaja ühes
Seadust tutvustas eile saadikutele peaminister Andris Kulbergs isiklikult. „Riik ei tohiks tegeleda lennundusäriga, eriti ei tohiks Läti sellega tegeleda. Meil on küllalt kõigist Flicki ja Gaussi lugudest ja põletatud miljonitest,“ ütles ta, viidates lennufirma endistele juhtidele Bertolt Flickile ja Martin Gaussile.
„Praeguses olukorras oleks lihtsaim mitte midagi teha. See oleks kõige lihtsam lahendus, aga ühtlasi kõige vastutustundetum. Miks? Sest tuleb anda võimalus, anda viimane võimalus, kui see vastab riigi huvidele,“ ütles Kulbergs. Tema sõnul annab airBaltic 1–1,5% Läti SKPst
Peaminister kirjeldas riigi seisu kahe kübaraga: ühes on ta omanik, teises võlausaldaja. „Praegu otsustavad selle ettevõtte saatuse võlausaldajad. Meie oleme üks neist ja see annab meile koha laua taga,“ ütles Kulbergs. Kulbergs rõhutas, et riik rohkem raha ei lisa ja vaja on strateegilist erainvestorit. Riik on valmis jääma 25% pluss ühe aktsia juurde. Praegu kuulub talle 88,37% ja Lufthansale 10% aktsiatest.
Transpordiminister Rihards Kozlovskis (Uus Ühtsus) kinnitas, et läbirääkimised investoritega käivad ja erakapital on äriplaani kontseptuaalsel tasemel heaks kiitnud.
Pikemas plaanis näeb Air Balticu äriplaan ette kuni 225 miljonit eurot uut laenu ja 100 miljonit uut omakapitali. Osa 2029. aastal lunastatavatest võlakirjadest vahetatakse aktsiateks, ülejäänu asendatakse uue, kuni 125 miljoni euro suuruse võlaga. Börsile minekut Air Baltic enam kapitali saamise allikaks ei pea.
