Eesti suurim trükiettevõte Printall sai septembri keskel 55-aastaseks. Ettevõte ekspordib kaks kolmandikku toodangust ja valmistub digitrükiga väiksemate tiraažide kasvuks.
Printall tegutseb üha rahvusvahelisemal turul ning teenib 65 protsenti käibest välismaal. Lisaks Eesti väljaannetele trükib ettevõte ajalehti, ajakirju, katalooge ja muid trükiseid Skandinaavia, Hollandi, Prantsusmaa, Suurbritannia ning Saksamaa klientidele.
Printalli 2025. aasta käive ulatus veidi üle 26 miljoni euro. Viimase kümne aasta jooksul on see püsinud valdavalt 21–28 miljoni euro vahel.
Trükitööstus ei taandu
Viis aastat tagasi Printalli Ekspress Grupilt ära ostnud Hans H. Luik ütleb, et ost oli talle meeldiv üllatus. „Ajakirjandusdiplomiga väljaandjana ei ole ma ennast kunagi töösturina ette kujutanud, kuid täna olen Printalli vaadates seda rõõmsam. Perspektiivi mõttes veel eriti rõõmus, sest kuigi trükiajakirjandus peab taandumislahingut, siis trükitööstus seda kindlasti ei tee.“
Trükitööstus ei ole ainult ajakirjandus. Luige sõnul on see materiaalne baas, mis lubab hoida masinad käimas ka paljude muude valdkondade tarbeks. „Meil on Printallis võimas Heidelberg, trükimasinate Rolls-Royce, kahekorruseline hiiglane Koenig & Bauer, aga ka kaks moodsat digitrükimasinat, mis sümboliseerivad trükitööstuse uut maailma. Me teenindame Prantsusmaa katoliiklikke väljaandjaid, Saksamaa ettevõtteid, trükime TalTechi teadustöid ning kõike muud, mida on mõistlik ja sobiv trükkida,“ sõnab ta.
Eesti turul tulevad Printalli masinatest teiste seas Eesti Ekspress ja Maaleht. Soome turule trükitakse näiteks Sanoma grupile kuuluvat ajakirja Gloria ning Rootsis tehakse koostööd Bonnieri grupiga. Suur osa Printalli toodangust läheb Skandinaaviasse, kuid olulised turud on ka Holland, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa.
Masinatest üksi ei piisa
Luige hinnangul ei seisne Printalli konkurentsieelis üksnes masinates, sest samalaadseid seadmeid leidub paljudes trükikodades. Oluline on osata masinaid hooldada ja juhtida ning vältida tootmisvigu. Trükimasin ja järeltöötlus peavad toimima ühtse tervikuna, värvilahutus klappima ning tootmine kulgema liigse paberi- ja ajakaota. „Kui vaadata, kuidas siinne tootmine ja logistika ööpäeva ringselt täisvõimsusel töötavad, siis on selge, et Printall trükib veel kaua ja palju;“ ütleb ta.
Printalli tegevjuht Alo Ivask nimetab trükitööstuse arengu võtmesõnaks digitrükki. Ettevõte on investeeritud digitaalsetesse trükimasinatesse, mis võimaldavad toota senisest väiksemaid tiraaže kiiresti ja paindlikult. Samuti on tootmise juhtimises kasutusel tehisintellekt ning tootmises kasutatakse roboteid.
Ivaski hinnangul toovad välistellijaid Printalli juurde trükikvaliteet ning Eestile omane kiire ja korrektne asjaajamine. Rahulolevate klientide soovitused aitavad omakorda uusi tellijaid võita. Ettevõtte arenguruumi näeb ta eelkõige müügi ja tootmise kiiruses, paindlikkuses ning tõhususes.
„Meil on väga hea seadmete baas, kogenud inimesed ja tahe areneda. See on meie vundament, millele me tulevikku ehitame,“ ütles Ivask. Ivask ei pea väiksemaid tiraaže taandumise märgiks, sest muutus sunnib ettevõtet teenuseid edasi arendama.
