Sotsiaalkomisjon saatis esmaspäeval riigikogu suurde saali seaduseelnõu, mis parandab digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste, nagu kullerite ja taksojuhtide töötingimusi ja võimalusi oma õigusi kaitsta.
Komisjoni esimees Signe Riisalo selgitas, et praegu kujundavad platvormide kaudu töötavate inimeste töötingimusi automaatsüsteemid. „Muudatusi on vaja, et inimestel tekiks ülevaade sellest, kuidas määrab süsteem nende töötingimusi. Edaspidi peab süsteem hakkama inimestele teatama, mis süsteemid tema tööd jälgivad ja mõjutavad – näiteks kuidas kujuneb tasu, miks talle pakutakse rohkem või vähem tööd, kas tellimusest keeldumine vähendab järgmiste tööpakkumiste arvu, kas kliendihinnang mõjutab tasu või nähtavust platvormil,“ loetles ta.
Samuti hakkab selliseid olulisi otsuseid nagu konto sulgemine ja piiramine tegema inimene. „Töötegija soovi korral peab platvorm otsust edaspidi ka 14 päeva jooksul põhjendama ning ebaõiglase otsuse korral hüvitama sellega tekkinud kahju,“ selgitas Riisalo.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Jaanus Karilaid tundis istungil huvi, kui palju sai eelnõu sisus kaasa rääkida Bolt. „Platvormitöö on tulnud, et jääda, ja paindlikkus on selle tugevus. Aga platvormimajandus ei tohi tähendada konkurentsieelist mõnele üksikule ettevõttele, mis tekib töötajate kaitse, töökeskkonna või maksukohustuste arvelt,“ sõnas ta.
Karilaid märkis, et kui sama töö tehakse sisuliselt samadel tingimustel, peavad ka põhilised reeglid ja vastutus olema võrreldavad. „Innovatsioon peab looma konkurentsieelise parema teenuse, mitte väiksemate kohustuste kaudu. Väike- ja keskmiste ettevõtjate liit antud eelnõu ka ei kooskõlastanud. Ka nende häält tuleb kuulata,“ tõi ta esile.
Samuti sätestatakse eelnõuga, et automaatsüsteem ei tohi delikaatseid andmeid koguda ega nende andmete alusel midagi järeldada. Näiteks ei tohi analüüsida töötegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, eravestlusi, koguda andmeid ajal, kui inimene platvormitööd ei tee, ega teha järeldusi töötegija tervise, usu, poliitiliste vaadete, puude või ametiühingusse kuulumise kohta.
Eelnõu loomise laiem eesmärk on jõuda olukorrani, kus inimestele, kes tegelikult ei tööta iseseisvate teenuseosutajatena, vaid lepingulisele töösuhtele omastes tingimustes, laieneksid ka töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed garantiid.
Bolt on eelnõu rakendumiseks valmis
„Meie hinnangul on Eesti platvormitöö direktiivi rakendamisel valinud mõistliku tee ja me oleme eelnõu tulekuks valmis,“ kinnitas Delfi Ärilehele Bolti kommunikatsioonijuht Kaarel Kook.
Suurim muutus, millega Bolt tema sõnul arvestama peab, puudutab läbipaistvuskohustusi. „Platvorm peab senisest selgemalt teavitama, milliseid automaatseid süsteeme kasutatakse ja millistel alustel võidakse partneri kontot piirata,“ nentis ta.
Klientide, juhtide ja kullerite jaoks eelnõu palju ei muuda. „Pigem lisandub platvormile endale aruandluskohustusi ja halduskoormust.“
