Kuigi võrreldes mullusega on väiksem osa Eesti kaubandusettevõtetest langenud küberrünnaku ohvriks, tajuvad kaupmehed küberriske üha tõsisemalt.
Samal ajal on muutunud rünnakute olemus: andmevargused ja andmete krüpteerimine on taandunud, kuid süsteemide ülekoormamisest ja finantspettustest tekib jätkuvalt kahju.
Swedbanki 2026. aasta kaubandusettevõtete uuringus märkis küberrünnaku ohvriks langemist 16% vastanutest, mullu jäi näitaja 19% juurde. Samas on kaupmehed võtnud küberriskid rohkem fookusesse: kui aasta tagasi nimetas seda üheks peamiseks tegelemist vajavaks äririskiks 6% kõikidest kaubandusettevõtetest, siis tänavu juba 15%.
Swedbanki kaubandussektori juhi Maie Savtšenko sõnul on kaubandus küberkurjategijatele ahvatlev sihtmärk. „Kaubanduses liigub iga päev väga palju raha ja infot ning järjest suurem osa müügist, maksetest ja suhtlusest toimub digitaalselt. Samal ajal on ettevõtete võimekus end rünnakute eest kaitsta väga erinev. See annab kurjategijatele palju võimalusi haavatavusi otsida ja sihtida,“ rääkis ta.
Rünnakute iseloom muutub
Kõige sagedamini tõid rünnaku ohvriks langenud ettevõtted tagajärjena välja süsteemide ülekoormamise. Seda koges veerand vastanutest. Kümnendikul juhtudest jäi rünnaku tõttu töö seisma.
Valearvete või võltsitud maksekorraldustega puutus kokku 12% rünnaku ohvriks langenud ettevõtetest. „Kaubandusettevõttes liigub palju arveid ning tarnijaid võib olla kümneid või sadu. Infovoos võib üks hästi tehtud võltsarve või muudetud maksekonto üsna lihtsalt märkamata jääda,“ ütles Savtšenko. „Sellise pettuse korral ei pea kurjategija isegi ettevõtte süsteemidesse murdma. Piisab sellest, kui ta suudab õigel hetkel esineda tarnija või kolleegina.“
Küberkurjategijate vastu kaitsmiseks on IT-investeeringute kõrval sama olulised töötajate teadlikkus ja selged kontrollprotsessid. „Kui tarnija saadab ootamatult uue kontonumbri või tuleb tavapärasest erinev maksekorraldus, peaks ettevõttes olema väga selge reegel, kuidas seda üle kontrollitakse. Kuna enamikus kaubandusharudes on marginaalid väikesed, võib üks suurem vale makse tähendada terve kuu kasumi kadumist,“ ütles Savtšenko.
Samas on märgatavalt vähenenud juhtumid, kus rünnakuga kaasnes andmete või kontode vargus. Andmevargust nimetas tänavu 4% rünnaku ohvriks langenud ettevõtetest võrreldes mulluse 22%-ga ning identiteedi- ja kontovargust 7% võrreldes mulluse 22%-ga. Andmete krüpteerimist, mida mullu koges 11% ettevõtetest, tänavu välja ei toodud.
Suuremad ettevõtted tajuvad küberohtu teravamalt
Kui väiksematest ettevõtetest, kelle aastane käive jääb alla 10 miljoni euro piiri, nimetas küberriski üheks olulisemaks äririskiks 13%, siis keskmiste ehk kuni 20 miljoni eurose käibega ettevõtete hulgas oli neid 24% ja suurte ettevõtete seas juba 30%. See näitab, et mida suuremaks ja keerukamaks muutub ettevõtte tegevus, seda enam jõuab küberrisk ka igapäevase ärijuhtimise fookusesse.
Savtšenko sõnul on suuremate ettevõtete suurem ohutaju loogiline, sest mida rohkem on müügikanaleid, töötajaid, tarnijaid ja süsteeme, seda rohkem on ka kohti, kus rünnak võib ettevõtte tööd mõjutada. „Kui ettevõtte müük sõltub korraga e-poest, kassasüsteemidest, laost, makselahendustest ja tarnijate infovahetusest, ei ole küberrisk enam ainult IT-osakonna probleem. See on väga otseselt äririsk, sest ühe olulise süsteemi seiskumine või pettuse nahka läinud makse võib mõjutada kohe nii müüki kui ka kasumit,“ sõnas ta.
Savtšenko sõnul ei tasu väiksematel ettevõtetel sellest siiski järeldada, et riskid neid ei puuduta. „Väiksemas ettevõttes võib rünnaku mõju olla isegi valusam, sest probleemi lahendamiseks on vähem inimesi ja raha. Samal ajal kasutavad ka väikesed kaupmehed digitaalseid makseid, e-poode ja pilveteenuseid. Seetõttu peaksid vähemalt elementaarsed ennetusmeetmed olema paigas juba enne, kui kurjategija tuleb päriselt ukselinki logistama,“ lisas ta.
Swedbanki 2026. aasta kaubandusuuring korraldati Eesti kaubandusettevõtete seas, et saada ülevaade sektori ootustest ja väljakutsetest. Küsitluses osales üle 300 ettevõtte, kelle käive kokku ulatub 5,4 miljardi euroni ning töötajaid on ligi 12 200.
