Ligi kolmandiku Eesti inimeste suurim rahamure on see, et sääste on vähe või pole üldse.
SEB uuringu kohaselt on säästude nappuse järel teisel kohal mure toiduhindade kallinemise pärast, mida peab probleemiks ligi iga neljas inimene. Talviste kommunaalkulude võimalik kasv on suurim rahamure 14%-le vastanutest ning transpordikulude, sealhulgas kütusehinna tõus 10%-le vastanutest.
Töökoha või sissetuleku kindluse puudumist nimetas 7% vastanutest. Samas ütles iga kümnes, et tal ei ole rahaasjadega seoses märkimisväärseid muresid.
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juhi Elisabet Visnapuu sõnul näitavad tulemused, et inimeste rahaline kindlustunne sõltub tugevalt sellest, kas igapäevaste kulude kõrval jääb võimalus ka midagi kõrvale panna.
“Kui pärast igapäevaste kulude katmist napib võimalusi säästmiseks, võib ka üks ootamatu väljaminek pere eelarve kergesti tasakaalust välja viia. Toidule, eluasemele ja transpordile tehtavaid kulutusi on seejuures keeruline täielikult vältida ning kui nende kõrval puudub rahaline puhver, muutub majapidamise rahaline olukord paratamatult haavatavamaks,“ ütles Visnapuu.
Lisaks tõi ta välja, et õhukese rahapuhvri põhjuseks ei ole siiski alati raha otsene puudumine, vaid ka harjumus, kus säästmine jääb kulude järjekorras viimaseks. Kui kõrvale pannakse vaid kuu lõpus, jääb kogumise reale enamasti tühimik.
Kasvu veavad vanemaealised
Eesti Panga andmetel on aastatagusega võrreldes eraisikute hoiuste maht kasvanud 7,5% ehk ligikaudu miljardi euro võrra. Kasvu toetab eelkõige inimeste paranenud sissetulekute olukord: keskmine brutopalk on viimase aasta jooksul kasvanud 5,5% ja mediaanpalk 6,1%.
Maksuküüru kaotamise tõttu on paljudele inimestele jäänud palgast rohkem raha kätte. Visnapuu sõnul toetavad hoiuste kasvu nii suuremad sissetulekud kui ka atraktiivsed intressimäärad. Tema hinnangul võib kasvu taga olla ka inimeste ettevaatlikkus: kiire hinnatõus ja majanduslik ebakindlus on pannud neid rahatagavarale rohkem mõtlema.
SEB andmetel tuleb suurim osa panga klientide hoiuste kasvust 65-aastastelt ja vanematelt inimestelt. Seevastu 26–35-aastaste klientide hoiuste maht on aastaga vähenenud.
„See viitab, et suurem kindlustunne on pigem neil inimestel, kes on aastate jooksul jõudnud puhvri koguda,“ ütles Visnapuu.
Samas rõhutas ta, et kõigi vanemaealiste olukord pole ühesugune. Väikese pensioniga inimesed on tema sõnul toidu ja kütte kallinemise suhtes sageli kõige haavatavamad.
