Prantsusmaa võlamure on toonud Euroopa finantsturgudesse tagasi hirmu uue euroala võlakriisi ees. Analüütikute hinnangul on laiemast võlakriisist siiski vara rääkida ja kui pinged suuremaks kriisiks ei paisu, võib keskmine eestlane sellest olukorrast isegi võita.
Prantsusmaal tuleb otsustada, kes maksab kasvava võlaarve kinni. Kas pensionärid peavad leppima väiksema pensionitõusuga, töötajad pikema tööeluga, ettevõtted maksusoodustuste kärpimisega või tuleb kokku hoida tervishoius? Igal valikul on vastased, kuid riigile raha laenavad investorid nõuavad üha kõrgemat intressi, kutsudes sellega poliitikuid eelarveasjades korrale.
Energia hinnatõus ja inflatsioonimure on suurendanud laenukulusid paljudes riikides, kuid Prantsusmaa puhul kahtlevad investorid ka selles, kas poliitikud suudavad kokku leppida, kust kulusid kärpida või tulusid juurde leida. Seetõttu on Prantsusmaast saanud Euroopa murelaps. Umbusu hind on võlakirjaturul nähtav: Prantsusmaa ja Saksamaa kümneaastaste riigivõlakirjade tootluste vahe kerkis oktoobri alguses suurimaks alates 2012. aasta euroala võlakriisist. See tähendab, et Prantsusmaa peab maksma laenuraha eest Saksamaaga võrreldes märksa suuremat lisatasu.
