Koguni 74% Eesti inimestest ei usu, et hakkavad riigilt saama normaalset äraelamist võimaldavat pensioni, selgub Norstati uuringust.
Seejuures tähendab poolte Eesti elanike jaoks piisav sissetulek pensionipõlves praegusest keskmisest pensionist kaks korda suuremat summat.
Usk riigilt normaalset äraelamist võimaldava pensioni saamisesse on kõige madalam 30-39-aastaste seas. Sellesse vanuserühma kuuluvatest inimestest ei pea seda tõenäoliseks suisa 81%. Vanuserühmas 18-29 on vastav näitaja 68%, 40-49-aastaste seas 77%, 50-59-aastaste hulgas 70% ja 60-75-aastaste puhul 71%.
LHV varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul peegeldavad tulemused varasemast suuremaid ootusi elukvaliteedile kogu elukaarel. „Üha rohkem Eesti inimestest teab, et üksnes riiklikule pensionile lootma jäämine pole tõenäoliselt parim strateegia. Rahalist puhvrit väärikaks vanaduspõlveks ehitatakse üle pika perioodi ja nutikad kogujad kasutavad esmalt ära maksusoodustusega II ning III samba võimalused,“ ütles ta.
Vallistu sõnul tasub kaaluda ka isikliku panuse suurendamist II sambasse nelja või kuue protsendini brutopalgast, et aastakümneid kestva kogumise tulemust maksimeerida.
Samuti võiks võimalusel mõelda regulaarsete sissemaksete tegemisele III sambasse. „Just järjepidevad ja automatiseeritud investeerimislahendused toetavad jõukuse kasvu pikas ajaraamis kõige mõjusamalt,“ on Vallistu veendunud.
Uuringust selgus, et 48% Eesti inimestest hindab normaalset äraelamist võimaldavaks pensioniks summat, mis ületab 1500 eurot kuus. Vahemikku 1001–1500 eurot jäävat pensioni hindab selliselt 42% vastanutest. Tegelik keskmine pension on Eestis praegu 860 eurot.
Vallistu hinnangul näitavad need numbrid ilmekalt kääre inimeste ootuste ja tegelikkuse vahel. Eesti elanike sissetulek teeb pärast pensionile jäämist läbi ühe suurema kukkumise Euroopa Liidus. Kui keskmiselt moodustab Euroopa Liidus pension inimese varasemast sissetulekust ligi 70%, siis Eestis umbes 40%.
Vallistu tõi välja, et eeskätt tingituna demograafilisest olukorrast lõhe keskmise palga ja riikliku pensioni vahel üksnes süveneb.
Uuringu viis tänavu septembris läbi uuringufirma Norstat. Üle Eesti küsitleti 1000 inimest vanuses 18-74.
