Järgmise kuue kuu vaates muretsevad Eesti inimesed kõige rohkem toidukaupade, kommunaalkulude ning kütuse- ja transpordikulude hinnatõusu pärast. Toidukaupade kallinemist kardab lausa 71%. Hinnatõusud ei kõiguta vaid 6% Citadele panga küsitlusele vastanutest.
Citadele panga Baltikumi üleses uuringus paluti inimestel märkida, milliste kaupade või teenuste hinnatõusu pärast nad järgmise kuue kuu jooksul kõige rohkem muret tunnevad.
Eesti inimeste suurim hinnamure on toidukaubad, mida nimetas 71% vastanutest. Kommunaalkulude ehk elektri, kütte ja vee hinnatõusu pärast tunneb muret 66% ning kütuse- ja transpordikulude pärast 55% vastanutest. Ravimite ja tervishoiuteenuste kallinemist kardab 29%, üüri või kodulaenu maksete kasvu 23%, vaba aja ja meelelahutuse hinnatõusu 15% ning rõivaste ja igapäevakaupade kallinemist 11% Eesti inimestest.
„Hinnamure on koondunud väga selgelt vältimatute kulude ümber. Toit, kommunaalkulud ja transport on kulud, mida ei saa lihtsasti edasi lükata. Kui nende hind tõuseb, tunneb pere seda kohe igakuises eelarves. Seetõttu püsib mure kõrge ka ajal, mil üldine inflatsiooninumber on varasemast madalam,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane.
Toit on suurim mure, kuigi hinnastatistika näitab langust
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis aastaga 1,5%. Samal ajal olid toit ja mittealkohoolsed joogid aastases võrdluses 2,6% odavamad. Rebase sõnul ei ole see siiski vastuolus sellega, et just toidukaubad on Eesti inimeste suurim hinnamure.
„Toidukulud on inimestel pidevalt silme ees. Neid oste tehakse mitu korda nädalas ja iga hinnamuutus on väga tuntav. Lisaks ei võrdle inimene poes hindu ainult eelmise aasta sama kuuga, vaid mäletab ka seda, kui palju on tavapärane ostukorv viimaste aastatega kallinenud. Seetõttu jääb toit inimeste jaoks hinnamure keskmesse ka siis, kui mõnes toidugrupis on hinnad ajutiselt langenud,“ rääkis Rebane.
Tema sõnul on toidu puhul oluline ka see, et tegemist on kuluga, mida saab küll osaliselt muuta, kuid mitte vältida. Pere võib valida odavamaid tooteid või vähendada väljas söömist, kuid igapäevaseid toidukulusid ei saa eelarvest välja võtta.
„Kui inimene kardab toiduhindade tõusu, siis kardab ta tegelikult väga praktilist survet oma igapäevasele toimetulekule. See puudutab eriti tugevalt neid peresid, kelle eelarves moodustavad toidukulud juba praegu suure osa,“ ütles Rebane.
Detailsemad Eesti andmed näitavad, et madalama sissetulekuga vastajate seas on toiduhindade pärast muretsemine eriti levinud. Kuni 550-eurose isikliku netosissetulekuga vastajatest nimetas toidukaupade hinnatõusu kõige olulisemaks lausa 89%.
Kommunaalkulude mure on hooajaline
Statistikaameti järgi tõusid eluasemega seotud kulud augustis aastaga 5,5%. Hinnatõusu mõjutasid muu hulgas puitkütuse, elektri ja prügiveo kallinemine. Transpordikulud kasvasid aastaga 7,2%, sealjuures avaldasid mõju bensiini ja diislikütuse hinnatõusud.
„Kommunaalkulude puhul ei pruugi inimese mure tähendada ainult hirmu ühe konkreetse teenuse arve ees. Sügisel lisandub eelarvesse kütteperiood, elektrikulu võib kasvada, vee ja prügiveo hinnad on piirkonniti muutunud ning osa peresid peab samal ajal arvestama ka laenu- või liisingumaksega,“ ütles Rebane.
Lähikuude eelarvet mõjutab oluliselt ka intressikeskkond. Euroopa Keskpank tõstis septembris baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. 6 kuu euribor, millega on seotud suur osa Eesti kodulaenudest, liikus septembri keskpaigaks ligi 3% juurde.
Rebase sõnul ei muutu kõigi laenuvõtjate kuumakse korraga, kuid intressiperioodi ülevaatamisel võib kõrgem euribor osa perede eelarvesse lisasurvet tuua. „Oluline oleks teada, millal laenulepingu järgmine intressi ülevaatamine toimub ja kui suur oleks kuumakse juhul, kui euribor jääb kõrgemale tasemele,“ selgitas Rebane.
Kuue kuu eelarves tasub arvestada kõige kallima kuuga
Rebane soovitab peredel vaadata järgmise kuue kuu kulusid mitte keskmise kuu, vaid võimaliku kõige kallima kuu järgi. Sügis-talvisel perioodil võivad samale ajale langeda suuremad kommunaalarved, transpordikulud, kooli ja huvitegevusega seotud väljaminekud, tervisekulud ning laenu- või liisingumakse muutus.
„Kui pere vaatab ainult tavapärast kuud, võib eelarve tunduda korras. Mõistlikum on küsida, milline võib olla järgmise poole aasta kõige kallim kuu ja kas selleks on rahaline varu olemas. Kui vastus on ei, tasub võimalusel juba praegu hakata väikest puhvrit koguma,“ ütles Rebane.
Citadele panga tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest.
