in

Eesti ettevõtete optimism tõusis sõjaeelsele tasemele, kuid surve kasumile sunnib kulusid kärpima  (2)

Pärast mitut keerulist aastat majanduses on Eesti ettevõtete optimism naasnud, selgub SEB uuringust. SEB ettevõtete panganduse juhi Joosep Kadaku hinnangul tõestavad seda ka finantsnäitajad, mis olid viimati nii kõrgel enne kriisi.

Sellal, kui Lätis ja Leedu ettevõtete finantsjuhtide viimaste aastate kõrge optimism ja selle kasv on raugenud, siis nende Eesti ametikaaslased on aastaid kestnud majandusliku ebakindluse minetanud.

SEB iga-aastase Balti finantsjuhtide uuringust selgub, et 55 protsenti Eesti ettevõtete finantsjuhtidest ootab järgneva aasta jooksul soodsaid äritingimusi. See on Eesti parim tulemus alates 2022. aasta algusest, pärast mida algas kiire optimismi langus jõudes 2023. aastaks 25 protsendini.

„Kiiret negatiivsete vastuste haihtumist on eriti selgelt näha Eesti vastajate puhul. Ainult kaks protsenti vastanutest arvab, et ärikeskkond toob tuleval aastal ebasoodsaid tingimusi,“ kommenteeris SEB Eesti ettevõtete panganduse juht Joosep Kadak. „Kui varem jäime optimismilt naabritele alla, siis tänavu on Eesti finantsjuhtide hinnang Baltimaade kõige positiivsem. Tugevat kasvu hinnangutes toetavad ka ettevõtete finantsnäitajad,“ lisab ta.

Kadak toob välja Eesti ettevõtete müügitulu statistika, mis kerkis tänavu teises kvartalis üle 23 miljardi euro. Viimati saavutasid Eesti ettevõtted nii kõrge müügitulu 2022. aasta lõpus, millele järgnes kiire langus.

„Ettevõtete kindlustunne ja müügitulu annavad praegu sarnase signaali: vahepealsest madalseisust on edasi liigutud. Müügitulu kasvust üksi ei saa siiski järeldada, et ettevõtete kasumlikkus oleks taastunud. Uuringust selgub, et kõrged kulud ja surve kasumimarginaalidele on finantsjuhtidele kõige suurem mure kogu Baltikumis, kuid eriti just eestlastele,“ selgitab Kadak.

Eestis tõid kõrged kulud ja surve kasumile suurima murena välja 80% vastajatest, Lätis 72% ja Leedus 71%.

Kulude vähendamiseks otsitakse abi tehnoloogiast

Kulude vähendamine on järgmise aasta prioriteet pooltele Eesti finantsjuhtidest. Samal ajal keskendutakse ka digitaliseerimisele, automatiseerimisele ja innovatsioonile, mida peab oluliseks 63 protsenti vastanutest. Eriti selgelt eristuvad Eesti ettevõtted Balti naabritest tehisaru kasutuselevõtu kiirendamisel. Ettevõtte vastupanuvõime tugevdamise meetmena nimetab seda 55 protsenti Eesti finantsjuhtidest, võrreldes 39 protsendiga Leedus ja 22 protsendiga Lätis.

„Kui seame need kaks fakti kõrvuti, kulude vähendamise ja suurema rolli tehisaru rakendamisel, saavad viimase aja arengud tööturul üha selgemaks. Kulude kontrolli all hoidmiseks otsivad ettevõtted võimalusi oma tööd tõhusamalt korraldada,“ ütles Kadak.

Tehisaru kasutus on siiski paljudes ettevõtetes alles algusjärgus. Eestis kirjeldab 52 protsenti finantsjuhtidest selle senist kasutust piiratuna, 37 protsenti peab seda oluliseks toetavaks tööriistaks ja kaks protsenti ettevõtte tegevuse seisukohalt kriitiliseks võimekuseks. Kadaku sõnul on soov tehisaru rohkem rakendada on tugev, kuid selle igapäevasesse töösse lõimimisel on veel palju arenguruumi.

„Küll aga on viimaste aastate kriisid sundinud ettevõtteid muutustele. Uuringust selgus üllatav tulemus. 28 protsenti Eesti finantsjuhtidest tõi välja, et viimaste aastate keeruline majanduskeskkond ja geopoliitika on positiivse tulemusena sundinud neid parandama ettevõtte kulustruktuuri ja efektiivsust. Lätis oli sama näitaja 24 protsenti ja Leedus 16 protsenti,“ tõi Kadak välja.

SEB on Baltimaade finantsjuhtide uuringut korraldanud alates 2014. aastast. SEB äriklientide finantsjuhtidele suunatud 2026. aasta uuringus osales Eestis, Lätis ja Leedus kokku 324 finantsjuhti, mis on uuringusarja seni suurim osalejate arv.