Saksamaa suurpanga Deutsche Banki aktsia langes teisipäeval järsult pärast seda, kui avalikkuse ette jõudnud sisedokumendid paljastasid panga seosed Jeffrey Epsteiniga ning plaanid laiendada äritegevust Venemaal.
Deutsche Banki aktsia odavnes teisipäeval kuni 6,4%, mis oli panga suurim päevane langus alates märtsist, kirjutab Bloomberg. Langusele eelnesid Financial Timesi ja New York Timesi avaldatud uurimused, mis põhinevad miljonitel lekkinud pangadokumentidel.
Financial Timesi andmetel töötles Deutsche Bank 582 miljoni dollari väärtuses kahtlasi makseid, mis olid seotud seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud ja hiljem surnud Jeffrey Epsteiniga. Panga sisedokumentidest selgub, et Deutsche Bank esitas 2019. aastal USA ametivõimudele kahtlase tegevuse teated, milles need ülekanded välja toodi.
Pank soovis Venemaal äritegevust laiendada
New York Timesi uurimusest selgus, et Deutsche Banki juhatus otsustas 2021. aasta aprillis ühehäälselt jätkata Venemaal äritegevuse ettevaatlikku laiendamist. Otsust põhjendati panga sisekontrolli paranemisega.
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal ja lääneriikide sanktsioonide kehtestamist teatas Deutsche Banki tegevjuht Christian Sewing töötajatele, et Venemaalt lahkumine oleks vastuolus panga väärtustega.
„Meil on kliente, kes ei saa Venemaalt üleöö lahkuda,“ põhjendas Sewing New York Timesi andmetel oma seisukohta. Järgmisel päeval muutis pank siiski oma otsust.
Lekkinud dokumentidel põhinevates uurimustes mainitakse korduvalt ka Sewingu nime. Praegust tegevjuhti on tunnustatud selle eest, et tema juhtimisel on Deutsche Bank suutnud väljuda varasemast kahjumite ja skandaalide perioodist.
Pank ei näe märkimisväärset rahalist mõju
Deutsche Banki finantsjuht Raja Akram ütles Bloombergile, et lekkinud dokumentides käsitletud juhtumid pärinevad varasemast ajast ning pank ei oota nende avalikustamisest märkimisväärset rahalist mõju.
„Me ei näe sellel märkimisväärset rahalist mõju, kui üldse mingit mõju on,“ ütles Akram.
Tema sõnul tuli pangal mõnel juhul puuduste kõrvaldamiseks meetmeid võtta. „Peaaegu kõigist siin käsitletud juhtumitest on varem järelevalveasutustele teatatud ja nendega neid arutatud,“ lisas ta.
Deutsche Bank rõhutas oma avalduses, et meediakajastustes käsitletud juhtumid pärinevad paljude aastate tagusest ajast, mõnel juhul isegi kuni 20 aasta tagusest ajast.
„Vajaduse korral vaatasime need juhtumid juba toona läbi ja tegime järelevalveasutustega tihedat koostööd,“ teatas pank.
Panga sõnul on ettevõte Sewingu juhtimisel põhjalikult muutunud. Deutsche Bank on investeerinud märkimisväärselt kontrollisüsteemide tugevdamisse ja taastanud püsiva kasumlikkuse. Selle tõenduseks tõi pank 2025. aasta ning viimaste kvartalite rekordkasumid.
Trumpi maksudokumendid saadeti ekslikult võõrale inimesele
Financial Timesi uurimus tõi päevavalgele veel ühe juhtumi. Deutsche Bank saatis 2017. aasta märtsis kogemata USA presidendi Donald Trumpi maksudokumendid pangavälisele isikule. Juhtunust oli teadlik ka Sewing.
Panga kliendihaldur edastas kogemata ühe kliendi raamatupidajale 1586 konto aastalõpu maksudokumendid, mille hulgas olid ka Trumpi omad. Raamatupidaja teavitas eksimusest panka ja kustutas saadud faili.
Deutsche Banki sõnul on pank viimastel aastatel tugevdanud riskide tuvastamist ja juhtimist ning muutnud organisatsioonikultuuri. Need sammud on aidanud lahendada varasemaid probleeme ja täita olulisi järelevalvenõudeid.
Uurimused põhinevad miljonitel lekkinud Deutsche Banki dokumentidel, mida analüüsis üle 200 ajakirjaniku kogu maailmast. Töös osalesid teiste seas Financial Times, New York Times, Der Spiegel, Le Monde ja Paper Trail Media. Rahvusvahelist uurimist koordineeris Lõuna-Aafrika väljaanne Barracuda Media ning tehnilist tuge pakkus Saksamaa Data and Research Center.
