in

SÕJARAPORT | Rainer Saks: Krimmi silla ründamine oli Vene juhtide jaoks ootamatu ja mõjus negatiivselt Pekingis toimunud kõnelustele

Ukraina president teatas, et Vene armee laskis eile öösel ja hommikul toimunud õhurünnaku ajal Ukraina linnade ja tsiviiltaristu pihta välja üle 400 drooni ja 110 erinevat raketti, millest 27 olid ballistilised raketid.

President Zelenskõi osundab õigesti, et see on üks suuremaid ühekordseid raketirünnakuid Ukraina vastu. Ballistilistest rakettidest suutis õhukaitse tabada vaid kolm, tiibrakette aga tervelt 79. Veidi segadust tekitab asjaolu, et Ukraina õhuväe teatel oli rünnakus kasutatud 80 tiibraketti ja 20 ballistilist raketti.

Rünnaku tulemusel sai Kiievis kuus inimest surma ja 15 vigastada. Kaks hukkunut on Kiievi veevärgi töötajad, kes rünnaku ajal töötasid oma ettevõttes, et tagada Ukraina pealinna veevarustus.

Kiievis on kahjustada saanud sillad, kuid näib, et liiklus on seal siiski peatatud vaid ajutiselt.

Ukraina lääneosas ründasid Vene armee raketid ja droonid peamiselt energeetikataristut. Lvivi linnas tabati ühte raudteejaama ning seal tapeti rünnaku tulemusel kaks inimest.

Ukraina president lisas hiljem veel, et Ukraina armeel õnnestus tabada kolm ballistiliste rakettide laskeseadeldist, mis tulistasid rakette Venemaa aladelt Kiievi suunas. Nende laskeseadeldiste kahjustuste ulatus ei ole teada.

2025. aastal avaldatud hinnangutel oli Vene armeel neid laskeseadeldisi kokku veidi üle 150, kuid enamik neist asub laiali paigutatuna üle kogu Venemaa.

Kõigi Euroopa riikide ühine huvi peaks olema, et Ukraina armee suudaks neid seadmeid hävitada maksimaalselt palju. Eilset õhurünnakut hakati Venemaal kindlasti planeerima juba enne seda, kui Ukraina viis läbi eduka rünnaku Krimmi silla vastu.

Täna öösel ründas Vene armee ballistiliste rakettidega Krivõi Rihi kesklinna. Elurajooni tabamise tulemusel sai surma kaks ja vigastusi 47 inimest. Raketirünnaku häire anti täna hommikul ka Kiievis.

Saksamaa kaitseminister kommenteeris, et Euroopa läbirääkijad võivad osaleda Venemaa kutsel otsekõnelustel Moskvas, kui need on tõsiselt korraldatud ning annavad reaalseid tulemusi. Kutse tagasilükkamine oleks tema hinnangul vale signaal.

Prantsusmaal hindas presidendi administratsiooni anonüümne ametnik kõneluste võimalust positiivselt, kuid rõhutas, et kaasata tuleks ka Ukraina ja USA delegatsioonid. Prantsusmaal lisati veel, et seal ei ole mitte kunagi katkestatud kontakte Venemaaga.

Kolmepoolsete rahukõneluste järgmise vooru toimumise aeg ei ole veel kokku lepitud ning Venemaal on seega võimalusi erinevate initsiatiividega edasi manipuleerida.

Financial Times avaldas nelja erineva anonüümse USA presidendi administratsiooni ametniku ühise arvamuse, et USA eesmärk on jõuda rahulepinguni Ukraina ja Venemaa vahel enne jaanuari 2027. Selline infoleke, nagu alati, ei aita rahukõneluste õnnestumisele mitte kuidagi kaasa.

Võrreldes varasemaga saavad muidugi Venemaa otsustajad aru, et kuni jaanuarini on üks võimalus mingi enam vähem sobiv tulemus saavutada, kuid kindlasti ei arvata Venemaal, et praegu on viimane hetk kokkulepe saavutada. Venemaal ollakse endiselt arvamusel, et sõjaga jätkamine tagab neile soodsamaid võimalusi oma positsioonide läbisurumiseks.

Rahukõneluste kiirele kulgemisele ei aita kaasa ka USA presidendi viimased kommentaarid, et Venemaa president on huvitatud sõja lõpetamisest diplomaatilisel teel või et Venemaa rakettide sattumine Poola õhuruumi on eksitus.

Venemaa ametnike kommentaarid Krimmi silla purustamise kohta ulatusid arvamusest, et seda silda ei olegi enam vaja kuni Venemaa presidendi väiteni, et silda sõjaliste veoste tagamiseks ei kasutatud. Võib öelda, et juhtunu oli Venemaa juhtide jaoks ootamatu ning mõjus kindlasti negatiivselt Pekingis toimunud kõnelustele Venemaa vaates.

Psühholoogilise mõju kõrval kinnitavad Ukraina eksperdid, et Krimmis viibivaid Vene armee üksuseid varustati mööda Krimmi autosilda. Loodetakse, et Vene armee satub poolsaarel tõsistesse varustusraskusteesse, sest olemasolevaid varusid jätkub neil kuni uue aasta alguseni.

Varasematest Ukraina luurehinnangutest on teada, et mööda raudteesilda rasketehnikat Krimmi ei veetud. Nüüd on jäänud veel võimalus teostada mingil määral veoseid läbi okupeeritud Ukraina lõunapiirkonna. Sealse teedevõrgu paiknemise tõttu on aga varem olnud mõningaid lõunarindel opereerivaid vägesid mugavam varustada otse Krimmist.

Nii on Dnperi idakaldal asuvad Vene armee üksused juba niigi logistikaga hädas ning saavad edaspidi Krimmi probleemide tõttu veelgi vähem varustust. See loob eeldused Ukraina väejuhatusele järgmisel kevadel tõsisema surve avaldamiseks Dnepri idakaldal.

Venemaa juhid üritavad Ukrainat ähvardada uute rünnakutega, kui rünnakud Krimmi sillale jätkuvad. Ukraina president teatas eile resoluutselt, et kui sõda jätkub, siis hävitatakse ka silla raudtee osa ning selles ei ole põhjust kahelda.

Täna hommikul algas uus suurem droonirünnak Venemaal Peterburi linna piirkonnas. Teavet sihtmärkide kohta ei ole seni veel ilmunud.

Vene armee rünnakute tempo on veidi langenud. Ühtlasi on kahanenud elavjõu kaotused, kuid kergema soomustehnika kaotused on endiselt suured. lmastikust tulenevalt on langenud Vene armee liugpommi ja droonirünnakute arv. Ukraina armee hoiab hetkel initsiatiivi kolmes rindelõigus.

Kurski/Sumõ/Belgorodi suunal on Ukraina armee rünnakud toonud kaasa uusi edenemisi ja Vene armee üksikud vasturünnakud ei ole tulemusi toonud. Vene väejuhatusel ei näi hetkel sellel suunal suuremaid reserve olevat ja Ukraina väejuhatus on saanud olulise võidu juba siis, kui Vene armee toob siia suunda uusi reserve mujalt.

Harkivi suunal jätkuvad madalama intensiivsusega positsioonilahingud. Ukraina armee infoallikad avaldasid eile, et nüüdseks on täielikult ebaõnnestunud Vene väejuhatuse plaan piirata Harkivi oblasti põhjaosas, Kupjanskist põhja pool ja Vovtšanskist ida pool sisse ukrainlaste väegrupp ning hõivata kuni 5000 ruutkilomeetrit territooriumi.

Sellest Vene armee püüdlusest on varemgi juttu olnud seoses Vene väejuhatuse ja blogijate valeteadetega oktoobri keskel, et ca 2000 Ukraina võitlejat on Harkivi oblasti kirdenurgas sisse piiratud. Praeguseks on Ukraina armee suutnud olukorra täielikult stabiliseerida ning vabastada lisaks väikse osa varem Vene üksuste poolt okupeeritud territooriumist.

Kupjanski suunal olid Vene armee üksused endiselt passiivsed. Lõmani ja Siverski suunal on Vene armee vasturünnakute tempo langenud. Teateid Ukraina vägede suuremate rünnakute kohta ilmunud ei ole.

Tšassiv Jari piirkonnas ei ole Vene armee rünnakuid märgatud. Kostjantõnivka piirkonnas jätkusid langeva intensiivsusega positsioonilahingud. Muutusi vägede paiknemises ei ole.

Pokrovski linna piirkonnas on Vene armee uduseid ilmasid kasutades üritanud hoida rünnakute tempot Dobropillja sihis. Seni ei ole usaldusväärseid teateid ründaja edenemiste kohta avaldatud.

Pokrovske ja Hulajipolje vahelisel alal ei ole Vene armee rünnakuid suutnud korraldada ning Ukraina armee jätkab survet Vene armeele okupeeritud Velõka Novosilka asula suunas. Hulajipolje lääneküljel jätkusid positsioonilahingud, kuid Vene armeel ei ole õnnestunud suuremaid pealetungi operatsioone alustada.

Lõunarindel toimusid üksikud luurelahingud Orihhivi suunal.