Kreml kommunikeerib jõuliselt Shenzhenis APEC-i tippkohtumise kõrval peetavat Vladimir Putini ajaloolist kohtumist Hiina presidendi Xi Jinpingi ja USA presidendi Donald Trumpiga. See on kolme riigijuhi esimene kolmepoolne kohtumine.
Venemaa ei suuda vaatamata suurtele jõupingutustele ja tohututele kaotustele Ukrainas rinnetel mitte mingisugust edu saavutada. Seepärast üritab Kreml murda ukrainlaste vastupanu terrorirünnakutega Ukraina linnadele ja tsiviiltaristule ning mõjutada samal ajal USA presidenti Donald Trumpi avaldama survet Ukrainale alistumiseks.
Kreml tajub, et viimane võimaluste aken midagi saavutada diplomaatilise välispoliitilise surve ja libekeelsete lubadustega ülikasumlikust Vene ärist kipub sulguma järgmise aasta alguses. Siis võtavad USA kongressi enamuse üle demokraadid.
Seni jätkab Putin kahuriliha rünnakutega peamiselt Donbassis, mille Ukraina hakklihamasin metoodiliselt läbi töötab, Ukraina linnade terroriseerimist, eurooplaste lõhestamist ja hirmutamist sabotaažiga ning ameeriklaste hanitamist, sest paremat plaani ei ole.
Kreml kommunikeerib jõuliselt Shenzhenis APEC-i tippkohtumise kõrval peetavat Vladimir Putini ajaloolist kohtumist Hiina presidendi Xi Jinpingi ja USA presidendi Donald Trumpiga. See on kolme riigijuhi esimene kolmepoolne kohtumine.
Venemaa annab mõista, et kolm suurt lepivad kokku täpselt nii nagu tegid liitlasriigid II maailmasõja ajal Teheranis, Jaltas ja Potsdamis.
Kõneluste üks tähtsamaid teemasid on tuumarelvastuse piiramine. Veebruaris aegus USA ja Venemaa New START leping, seetõttu pole kahe suurima tuumariigi strateegiliste arsenalide varasemaid siduvaid piirangud. Donald Trump soovib arutada uut lahendust, mis hõlmaks võimalusel ka kiiresti oma tuumajõude kasvatavat Hiinat. USA ametnike sõnul ei ole Shenzhenis siiski oodata valmis kokkulepet.
Arutusele tulevad ka Iraani sõda, USA-Hiina majandus- ja kaubandussuhted ning võimalik, et ka Ukraina. Viimases küsimuses on Washington saatnud vastukäivaid signaale. Ametnikud väitsid algul, et Ukraina ei kuulu kolmepoolse kohtumise päevakorda, kuid Donald Trump on hiljem öelnud, et kavatseb seda teemat siiski arutada.
Donald Trump on lisaks avaldanud valmisolekut kohtuda Põhja-Korea liidri Kim Jong Uniga. Seda ei ole siiski kinnitatud.
Kohtumise sümboolne kaal on suur, kuid analüütikud ootavad pigem strateegilist dialoogi kui suuri läbimurdeid. Hiina jaoks annab tippkohtumise võõrustamine võimaluse näidata Xi Jinpingi vahendaja ja globaalse jõukeskuse juhina, samal ajal kui USA jaoks on keskne küsimus, kas kolme tuumariigi vahel õnnestub taastada toimiv relvastuskontrolli dialoog.
Vladimir Putin ja Donald Trump kavatsevad arutada Ukraina konflikti lahendamist Shenzhenis toimuva Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö (APEC) tippkohtumisel.
„Mõned arutusele tulevad küsimused on kokku lepitud. Loomulikult käsitletakse ka Ukraina konflikti lahendamise teemat, vastavaid USA ettepanekuid ning Venemaa vastavaid kaalutlusi ja ideid,“ teatas Venemaa presidendi abi Juri Ušakov ajakirjanikele.
Kreml seab kahtluse alla, kas Euroopa riigid peaksid osalema Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistel. Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Moskva tahab kõigepealt selgusele jõuda Euroopa positsioonis ja hinnata, kas Euroopa kaasamine aitaks rahuprotsessile kaasa.
Peskov märkis, et seni on läbirääkimisi peetud kolmepoolses formaadis ja Euroopa osalemisest on üksnes räägitud. Tema sõnul tahaks Moskva kuulda eurooplastelt endilt, kuidas nende seisukohad võiksid rahuprotsessi toetada.
Kremli kriitika keskmes on Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni seisukoht, et Euroopa jätkab Ukraina tingimusteta toetamist ja Venemaale surve suurendamist. Peskov tõlgendas sellist lähenemist märgina, et Euroopa ei soovi rahuprotsessile kaasa aidata. Samas ei välistanud ta Euroopa osalemist, öeldes, et pärast Euroopa seisukohtade täpsustamist saab otsustada, kas Euroopa läbirääkimistesse kaasamine on otstarbekas.
Peskov rõhutas ühtlasi, et Venemaa ei soovi ajutist relvarahu, mis tema sõnul annaks Ukrainale võimaluse haavu ravida. Kremli ametliku positsiooni järgi taotleb Venemaa püsivat rahulahendust ja seni jätkub sõjategevus paralleelselt läbirääkimistega. Venemaa meedia pilkab ja alandab eurooplasi juba nädalaid.
Zelenskõi kiitis heaks uued operatsioonid
Ursula von der Leyen on pakkunud Euroopa osalemiseks välja mudeli E5 + Euroopa Liit, kinnitades samal ajal Ukraina maksimaalset toetamist ja Venemaale surve avaldamise jätkamist. Ukrainlased pidasid juba konsultatsioone USA läbirääkijate Steve Witkoffi, Jared Kushneri, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja EL-i esindajatega. See oli pigem infovahetus kui strateegia ja taktika kokku leppimine Kremli survestamiseks.
Täna on Brüsselis Ukraina kaitsekontaktgrupi järjekordne kohtumine Ramsteini formaadis. Peamine prioriteet on õhukaitse ja lahingulennuväe tugevdamine, millest teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pärast kohtumist kaitseminister Jevheni Hmaraga.
„Loomulikult keskendume õhukatse püüdurrakettidele ja Ukraina lahingulennukite laskemoonavarudele. Samuti on võimalik suurendada droonide tootmist meie kaitsejõudude jaoks,“ ütles Zelenskõi.
Ukraina tõstatab ka täiendava kaitserahastuse küsimuse ja soovib anda uut hoogu partneritega tehtavatele ühistele relvatootmisprojektidele.
„Meie töötempo peab kasvama ja tooma iga päev tulemusi Ukrainale ning meie partneritele,“ ütles Zelenskõi.
Hmara andis Zelenskõile ülevaate ka niinimetatud kaugsanktsioonide plaani elluviimisest. Zelenskõi sõnul on tulemused juba näha: Ukraina kauglöögid tabavad neile määratud sihtmärke.
„Kiitsin heaks uued operatsioonid. Au Ukrainale!“ ütles Zelenskõi.
Ramsteini formaadi algatas USA 2022. aasta aprillis, et koordineerida Ukrainale antavat sõjalist abi, ja sellesse kuulub üle 50 riigi. Ukraina on ühtlasi kutsunud partnereid üles kaaluma 10% oma olemasolevate õhutõrje püüdurrakettide varude üleandmist Ukrainale, sealhulgas Patriot- ja IRIS-T-süsteemide rakette.
Ukraina kaitseministeeriumi juhtkonna vahetus ei ole Ramsteini formaadi tööd peatanud. Ukraina NATO suursaadiku Aljona Getmantšuki sõnul on see formaat reformi järel liikunud erinevatel tasanditel toimuva pideva koordinatsiooni süsteemil.
Mis siis Kertši sillaga juhtus?
Ööl vastu tänast tabas Kertši silda uus ukrainlaste droonirünnak, mille tagajärjel varises UNIAN-i teatel üks sillakaar koos osaga sõiduteest. Kohalikud elanikud teatasid südaöö paiku mitmest tugevast plahvatusest ja piirkonnas anti raketiohu häire.
Venemaa määratud Krimmi juht Sergei Aksjonov kinnitas uut rünnakut ja teatas liikluse peatamisest Kertši sillal. Väljaande ASTRA andmetel sai üks silla kaarkonstruktsioon kahjustada, kuid kahjustuste täpne ulatus polnud esialgu teada. Uutel fotodel paistab maanteesillas märkimisväärne varing, mistõttu väitis UNIAN, et kahjustatud osa ei ole autoliikluseks kasutatav.
Tegemist oli juba teise rünnakuga. Eilse rünnaku järel oli autoliiklus Kertši sillal ligi 17 tundi suletud. Õhtul taastati liiklus ühesuunaliselt vahelduvas ehk reversiivrežiimis. Esimese löögi järel registreeriti teekatte kahjustusi ja kaarkonstruktsiooni deformatsioon.
Kreml tunnistas juba pärast esimest rünnakut Kertši silla kahjustamist. Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov nimetas kahjustusi toona ebaoluliseks ja ütles, et Kertši silla taastamistööd jätkuvad.
Kui uued teated sillakaare ja sõidutee osalisest varisemisest kinnitust leiavad, tähendaks teine rünnak palju tõsisemat kahju kui Vene võimud pärast esimest lööki tunnistasid. Kertši sild on väga tähtis, sest see ühendab Venemaad okupeeritud Krimmiga ja on oluline ühendustee nii tsiviilliikluse kui ka Venemaa logistika jaoks.
Ukraina väed annavad Aasovi mere ümbruses asuvatele sildadele lööke kolmes eri piirkonnas. Maismaa ühendusteid püütakse katkestada piiri lähedal, samuti Taganrogi ja Mariupoli vahel. Ühendusteid Lõuna-Ukraina ja Krimmi vahel rünnatakse pidevalt, andes lööke sildade pihta Perekopi, Tšonhari ja Arabati sääre lähedal.
Löögid on osa Ukraina süstemaatilisest kampaaniast, mille eesmärk on takistada Venemaal kasutada okupeeritud Krimmi viivaid olulisi maismaa varustus- ja ühendusteid.
Ukraina ründas Venemaad ja okupeeritud Krimmi ühendavat, rindejoonest umbes 280 kilomeetri kaugusel asuvat Kertši silda tiibarakettidega Flamingo. Maantee- ja raudteeliiklus on peatatud.
See rünnak näitab Venemaa raskusi strateegiliselt tähtsa taristu kaitsmisel. Kertši sild on oluline nii Venemaa majandusele kui ka sõjalisele logistikale.
Venemaal on Krimmi varustamiseks kaks peamist maismaateed: Kertši sild ning okupeeritud Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastit läbiv niinimetatud maismaakoridor. Ühe ühenduse häirimine suurendab koormust teisele.
Ukraina jätkas samal ajal kauglööke Venemaa nafta- ja naftakeemiatööstuse vastu. Ukraina kindralstaabi teatel tabati Krasnodari krais Ilskõi naftatöötlemistehast, kahjustades mitut töötlemisüksust ja bensiinitootmise süsteemi. Selle tehase aastane töötlemisvõimsus on umbes 6,6 miljonit tonni ja selle asukoht võimaldab Venemaal varustada suhteliselt kiiresti nii rindevägesid kui ka Krimmi. Samuti teatati löögist Rostovi oblastis Azovis asuva Flash Energy naftabaasi pihta.
Ukrainlased ründasid öösel edukalt Salavati naftakeemiakombinaati Baškortostanis, mis kuulub riikliku energiahiiu Gazpromi kontserni. See on Venemaa üks suuremaid naftatöötlemis- ja naftakeemiakompleksi, kus töödeldakse kuni kümme miljonit tonni toornaftat ja gaasikondensaati.
Venemaa kaitseministeerium väitis, et Vene õhutõrje hävitas 15.–16. novembril 2049 Ukraina drooni ja neli Flamingo tiibraketti. Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) rõhutas, et ei suuda nende arvude õigsust sõltumatult kinnitada.
Peskov üritas Trumpi Ukraina vastu pöörata
Samal ajal jätkuvad probleemid Starshieldi kasutavate Ukraina droonidega. Ukraina ametnike sõnul on nende kiirusele okupeeritud Ukraina kohal seatud piirangud kestnud juba seitsmendat päeva. SpaceX olevat selgitanud piiranguid täpsustamata tehnilise probleemiga. ISW arvates raskendab see Ukraina võimet püüda Ida-Ukraina kohal kinni Venemaa reaktiivmootoriga droone.
Euroopa tuumaohutuse regulaatorid on hoiatanud, et jätkuvad rünnakud Ukraina elektrivõrgule võivad talvel suurendada tuumaõnnetuse riski, sest tuumaelektrijaamad sõltuvad stabiilsest elektrivarustusest reaktorite ja tuumamaterjali ohutuks jahutamiseks.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov mängis USA presidendi Donald Trumpi sõnadega, pöörates teda Ukraina vastu.
Kreml reageeris Donald Trumpi sõnadele, et Venemaa juht Vladimir Putin võiks Ukraina suhtes tegutseda palju karmimalt, kuid on oma positsiooni mõnevõrra pehmendanud. Dmitri Peskov nõustus Trumpi hinnanguga.
„President Trumpiga võib nõustuda, sest oleks võimalik tegutseda palju karmimalt,“ ütles ta ajakirjanikele.
UNIAN meenutas, et ainuüksi viimastel kuudel on Venemaa korraldanud ohvriterohkeid rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu ja rahulike elanike vastu.
2. novembril tabas Vene õhuvägi Zaporižžja oblasti Kamõšuvahha asulas juhitavate lennukipommidega humanitaarabikeskust ajal, mil seal viibisid abi saama tulnud inimesed. Zaporižžja oblasti administratsiooni juhi kohusetäitja Mõhhailo Semikini sõnul oli 16. novembri seisuga rünnakus hukkunud 72 inimest. Neli vigastatut viibis endiselt ravil ja üks haiglasse toimetatud naine oli surnud.
Kaks nädalat kestnud otsinguoperatsioon lõpetati, kuid nelja kadunud inimese saatust alles selgitati. 29. oktoobril tabas reaktiivmootoriga droon Dnipro raudteejaama. Dnipropetrovski oblasti administratsiooni juht Oleksandr Hanzha teatas, et hukkus 13 inimest ja viis sai vigastada. Vene droon tabas perrooni, kus seisid tavaline linnalähirong ja reisirong.
Venemaa ründas täna öösel mitut Ukraina linna, keskendudes energia- ja tööstustaristule.
Tšernivtsis jäi osa linnast elektrita. Smilat tabas kaheksa ballistilist raketti, vigastada sai kuus inimest. Zaporižžjas tabati tööstusobjekte kolmes linnaosas, üks inimene hukkus ja 11 sai vigastada. Kahjustada said tootmis- ja laohooned ning puhkesid tulekahjud. Energiataristu ründamise tõttu jäi arvukalt Zaporižžja linna ja oblasti elanikke elektrita. Kiievis said löögi nii Põhjasild kui ka Lõunasild üle Dnepri. Metrooliiklus on häiritud.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis, et tema arvates ei ole tegemist esimese Venemaa rünnakuga Ukraina tsiviilelanike vastu pärast seda, kui osalt Venemaa oligarhidelt ja energiasektoriga seotud isikutelt sanktsioonid tühistati.
Põhja-Koreast on saamas väljakutse ka Euroopale
Zelenskõi sõnul saab Venemaa kahjuks Põhja-Korealt iga kuu kümneid ballistilisi rakette. See kujutab endast tõsist ohtu mitte ainult Ukrainale.
Põhja-Korea täiustab oma ballistilisi rakette, lastes neid selles sõjas kasutada. See tekitab täiendavaid julgeolekuprobleeme kogu Korea poolsaart ümbritsevale piirkonnale. Samuti on see väljakutse Euroopale.
„Kui Venemaal on liitlane, kes varustab teda ballistiliste rakettidega, vajab ka Ukraina selget võimekuste võrdsust, et saaksime Venemaa ohule vastata samaväärsete vahenditega. Euroopal on rakette, millega on võimalik anda tõhusaid lööke. Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Itaalia arutavad, kuidas Venemaa üleilmsele agressiivsele tegevusele, mida toetab tema liitlane Pyongyangis, tuleks vastata Ukrainale suuremas koguses võrreldava relvastuse tarnimisega,“ ütles Zelenskõi oma pöördumises.
„Samaväärne vastus on täielikult põhjendatud. Samuti tuleb uuesti arutada Venemaa ballistiliste rakettide stardiseadmete hävitamist. Läänemaailmal on selleks vajalik tehnoloogia. Selleks et sundida Venemaad kiiremini rahule ja tagada julgeolek usaldusväärsemalt, peavad need tehnoloogiad olema Ukraina käsutuses.“
Viimase ööpäeva jooksul kaotasid venelased 1620 sõdurit, kaks tanki, kuus soomustatud lahingumasinat, 52 suurtükiväesüsteemi, neli mitmikraketiheitjat, kümme maapealset robotkompleksi, 1494 mehitamata õhusõidukit, ühe raske leegiheitjasüsteemi ja 521 sõidukit.
Viimase ööpäeva jooksul registreeris Ukraina kindralstaap 135 lahingukontakti, mida on kahe võrra vähem kui eelmisel ööpäeval.
Venelased korraldasid kaks raketi- ja 90 õhurünnakut, mille käigus heideti 262 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid Vene väed 9018 drooni ning tulistasid Ukraina vägede positsioone ja asulaid 2284 korral.
Vene maavägede peamine surve on eeskätt Pokrovski suunale, samal ajal jätkab Venemaa rünnakuid mitmel Donetski ja Zaporižžja oblasti teljel. Vene väed korraldasid Pokrovski suunal 13 rünnakut, püüdes edeneda Toretski, Vilne, Dobropillja ja Molodetske lähistel ning Kutšeriv Jari, Hruzke, Mõrne ja Serhiivka suunas.
Rahulikum oli Kupjanski, Oleksandrivka, Orikhivi ja Dnipro suunal, kus selle ööpäeva jooksul ründetegevust ei registreeritud. Volõõnia ja Polissja suunal ei täheldatud Vene ründegrupeeringute moodustamist.
