Riigikontrolli ülevaade näitab, et riik on kandnud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tütarettevõtte SmartCap riskikapitalifondidesse sadu miljoneid eurosid, millele alles hakatakse investeerimisvõimalusi otsima.
Samal ajal kui raha on investeeringu ootuses fondi tähtajalisel hoiusel seisnud, on rahandusministeerium pidanud võtma laenu, et katta riigikassa igapäevaseid kulusid. Selline tegevus on riigikontrolli hinnangul näide ebaotstarbekast rahakasutusest. Näiteks oli eelmise aasta lõpus SmartCapi fondide tulevasteks investeeringuteks ja kuludeks vaba raha 261 miljonit eurot.
„Riigi tugi riskikapitalituru arendamisele võib olla põhjendatud, kuid miljoneid riigieelarve raha ei peaks kandma lihtsalt ootele ja maksma ootel raha eest veel ka valitsemistasu, samal ajal kui riigi igapäevaste kuludega toimetulekuks emiteeritakse lühiajalisi võlakirju,“ ütles riigikontrolör Janar Holm.
Näiteks maksti eelmisel aastal SmartCapile kui fondivalitsejale kolme fondi eest kokku valitsemistasu 3,5 miljonit eurot. SmartCapi fondid teenisid mullu 9,7 miljonit eurot intressitulu.
„Selline lähenemine ei ole vastutustundlik – majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab suutma paremini arvestada, millal raha investeeringuteks vaja on,“ lisas Holm.
SmartCapi riskikapitalifondides osalemiseks on riigieelarvest eraldatud kokku ligi 466 miljonit eurot, kuid sissemaksete maht ja ajastus pole olnud seotud fondide tegeliku investeerimisvajaduse ja -tempoga. SmartCapi selgituste kohaselt on riskikapitaliinvesteeringute lepinguteni jõudmine mitmeaastane protsess, ühe investeeringu tegemiseks tuleb läbi analüüsida sadu potentsiaalseid investeerimisprojekte.
Kui riskikapitalifondide tavapärases tööloogikas kannavad investorid raha fondi siis, kui seda on vaja varem võetud investeerimiskohustuse täitmiseks, siis SmartCapi on raha kantud ka siis, kui pole teada veel, kuhu raha läheb.
Näiteks tehti kaitsefondi esimese 50 miljoni eurose sissemakse 2024. aastal ja ülejäänud 50 miljonit eurot mullu. Tänavu esimese kvartali lõpu seisuga oli fond aga võtnud investeerimiskohustusi ettevõtete ees vaid 10 miljoni ja investeerimisfondide ees samuti 10 miljoni euro väärtuses. Sarnaselt on seisnud rohefondi rahad kontol: kui 100 miljoni eurose sissemakse tehti 2022. aastal, siis järgneva kahe aastaga suudeti investeerida vaid kolmandiku sellest rahast. Veelgi ulatuslikumalt on ootel olnud riskikapitalifondi raha.
Sealjuures tõdetakse, et kui päriselt läheb raha vaja, siis on makset võimalik teha kiiresti: rahastamislepingu sõlmimise järel jõuab raha riigikassast fondi kontole 6–7 päeva jooksul, mis on piisavalt kiire, et tagada investeeringute õigeaegne finantseerimine ilma raha igaks juhuks fondis hoidmata. Samuti pole maksed väga sagedased. Rahandusministeerium nentis, et riigi rahavoogude juhtimise seisukohast oleks tõesti otstarbekam kanda raha fondi alles siis, kui seda reaalselt vaja on, hoides seni raha riigikassas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning SmartCap leidsid aga, et riigieelarves tulevasteks investeeringuteks ette nähtud raha kohene kandmine fondide arvetele on ainus lahendus, mis tagab fondivalitsejale vaba raha olemasolu investeerimiskohustuste katmiseks, ning õigusraamistik ei võimalda muul moel selle raha olemasolu tagada kui kogu summa sissemaksmise kaudu.
Ka teisi etteheiteid
Veel heitis riigikontroll SmartCapile ette, et fondidele seatud eesmärgid on sõnastatud laialt, mõõdetavaid sihttasemeid ei ole. SmartCapi valitsetavad riskikapitalifondide eesmärgid on parandada innovaatiliste ettevõtete kapitali kättesaadavust, arendada rohetehnoloogiaid ja tugevdada kaitsetööstust. Neile eesmärkidele ei ole määratud selgeid sihttasemeid ega tähtaegu. Ebamäärase sihiseade korral on riigil sisuliselt võimatu hinnata, kas tehtud investeeringud saavutasid tulemuse ja kas fondivalitseja tegevus vastas ootustele.
Holmi sõnul tuleks ministeeriumil selgelt määratleda, milliseid tulemusi ja millal oodatakse ning kuidas tulemuste saavutamist hinnata. „Praegu ei ole eesmärkide ebamäärasuse tõttu võimalik sisukalt hinnata seniste riskikapitalinvesteeringute tulemuslikkust ega põhjendatust.“
Samuti viitas riigikontroll, et riskikapitaliinvesteeringute juhtimisel on poliitikakujundaja, omaniku ja järelevalve funktsioonide rollipiirid hägustunud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on SmartCapi fondide puhul korraga poliitikameetmete väljatöötaja, investor ja rahastamislepingute täitmise järelevalvaja ning see tekitab rollide kattuvuse riski ja vähendab otsustusprotsesside läbipaistvust.
Veel kritiseerib riigikontroll, et investeerimise sisulised reeglid paiknevad laiali mitmes dokumendis ning on suures osas konfidentsiaalsed. Kuigi fondi tingimused sisaldavad ärisaladust, hõlmavad need ka teavet, mis ei ole oma olemuselt konfidentsiaalne ja mis võiks olla avalik, pidades silmas, et fond investeerib riigieelarvest tulnud raha.
Ei anna piisavat ülevaadet
Lisaks ei anna valitsusele raha eraldamiseks esitatud otsustusmaterjalid piisavat tasakaalustatud ülevaadet fondide finantsseisundist, riskidest, kuludest ja võimalikest eelarvemõjudest. Seletuskirjad on sageli keskendunud Eesti riskikapitaliturul eksisteeriva turutõrke kirjeldusele ja oodatavale positiivsele mõjule, kuid investori vaates olulised riskid, alternatiivid ja kulud on olnud ebaühtlaselt käsitletud.
Näiteks investeerivad SmartCapi fondid Eesti kapitalituru arendamise eesmärgil ka piiriüleselt. Üle poole fondiinvesteeringute kohustuste kogusummast on suunatud välismaistele fondivalitsejatele eeldusega, et tulevikus suure mahuga allfondidest Eestisse tagasi tulevad investeeringud ületavad SmartCapi algset investeeringut.
MKM: süsteemi annab parandada
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas tõdes, et mitme muudatusega on nad juba alustanud.
Samas tuleb Kuninga sõnul jälgida, et SmartCap saaks jätkuvalt võtta pikaajalisi investeerimiskohustusi ja tuua Eesti ettevõtetesse juurde erakapitali. „Riskikapitalis tehakse investeeringuid mitme aasta jooksul ning selleks vajalik raha peab olema kindlalt olemas, sõltumata järgmise aasta riigieelarvest või poliitilistest otsustest,“ märkis ta.
Kuninga sõnul täidab SmartCapi kontodel olev raha oma eesmärki. „Seda on vaja juba võetud kohustuste täitmiseks ja selleks, et teha hiljem lisainvesteeringuid ettevõtetesse, mille kasv seda vajab,“ nentis ta.
Samas nõustus ta, et raha hoidmise süsteemi saab parandada. „Arutame rahandusministeeriumiga võimalust hoida suuremat osa investeerimist ootavast rahast riigikassas ning anda see SmartCapi käsutusse siis, kui seda investeeringuteks vaja läheb.“
Kuningas nentis, et riigil peab olema ka selgem pilt sellest, mida SmartCapi investeeringutega saavutatakse. SmartCapi ülesanne on aidata Eesti ettevõtetel kasvada ja tuua nende arengusse juurde erainvestorite raha. Riskikapitali puhul ei saa aga lõplikku tulemust hinnata paari aastaga, sest ettevõtete kasv ja investeeringute tasuvus selguvad sageli alles 7–12 aasta jooksul.
„Sellest hoolimata peavad eesmärgid olema selged ja tulemused mõõdetavad. Seetõttu oleme tellinud SmartCapi fondide mõju analüüsi, mis valmib novembris, ning töötame välja selgemad mõõdikud edasiseks,“ kinnitas kantsler.
Riigikontrolli tähelepanekute põhjal tegeleb ministeerium praegu kolme asjaga: hindab SmartCapi investeeringute mõju, otsitakse paremat lahendust investeerimist ootava raha hoidmiseks ning muudetakse juhtimist ja eesmärke selgemaks. „Meie eesmärk on lihtne: riigi investeerimiseks mõeldud raha peab olema hästi hoitud, selle kasutamine peab olema arusaadav ning see peab aitama tuua Eesti ettevõtetesse võimalikult palju erakapitali.“
Riigikontroll koostas ülevaate SmartCapi fondidele eraldatud rahast, investeerimistegevusest ning analüüsis, kuidas on korraldatud SmartCapi fondide eesmärgistamine ja järelevalve.
AS SmartCap on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) tütarettevõte. SmartCapi valitsetavate riskikapitalifondide investor ja osakute omanik on Eesti Vabariik ning omaniku esindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Riigi investeeringud SmartCapi fondidesse hoogustusid 2021. aastal taaste- ja vastupidavusrahastu 100 miljoni euro suuruse rohefondi meetme toel. Arengufondi järglasena oli ASi SmartCap valitsemisel juba varem riskikapitalifond, millele valitsus otsustas aastatel 2022–2023 eraldada veel 230 miljonit, ning kaitsefondi paigutamiseks eraldati aastatel 2024–2025 kokku 100 miljonit eurot.
