Nasdaqi ja Oxford Economicsi koostatud uue indeksi järgi on Eesti SKP elaniku kohta madalam, kui võiks riigi pikaajaliste majanduskasvu eelduste põhjal oodata. Teisisõnu on Eestil eeldusi olla praegusest jõukam. Balti riikide võrdluses on Eesti tulemus parim, kuid Põhjamaadele jäävad kõik kolm alla.
Nasdaq avaldas majanduslike võimaluste indeksi Economic Opportunity Index (EOI), mis hindab 123 riigi pikaajalise majanduskasvu eeldusi. Indeks võtab arvesse innovatsioonivõimekust, institutsioonide toimimist ja majanduskeskkonna ennustatavust, kapitali kättesaadavust, turgude vastupidavust kriisidele ning tööjõu oskusi ja inimeste võimalusi tööturul.
Raportis võrreldi riikide indeksitulemusi sisemajanduse koguproduktiga (SKP) elaniku kohta. Eesti kuulub nende riikide hulka, mille SKP elaniku kohta on madalam, kui võiks indeksitulemuse põhjal eeldada.
„Eesti indeksi tulemus näitab, et meie majanduse vundament on tugevam, kui tänased SKP numbrid peegeldavad. Et see pöörata reaalseks majanduskasvuks, on vaja läbimõeldud investeeringuid ja kapitalituru arendamise strateegiat,“ ütles Nasdaq Tallinna juht Kaarel Ots.
Eesti edestab naabreid Baltikumis, kuid jääb Põhjamaadele alla
Nasdaqi teatel oli Eesti koondtulemus tänavu juuni seisuga 119,8 punkti, millega Eesti edestas nii Leedut (114,7) kui ka Lätit (111,7). Indeksi skaalal tähistab 100 punkti kaasatud riikide keskmist 2025. aasta neljandas kvartalis.
Balti riikidest tahapoole jäid näiteks Poola 108,9, Ungari 108,7, Tšehhi 108,1 ja Slovakkia 107,8 punktiga. Põhjamaad olid seevastu Eestist ees: Soome tulemus oli 125,6, Rootsi 127,7, Norra 128,2 ja Taani 131 punkti.
Balti riikide arenguvõimalusena tõi Nasdaq esile kapitaliturud. Kapitali kättesaadavust ja finantsturgude toimimist hindava osa tulemus oli Eestis 99,1, Leedus 95 ja Lätis 92,7 punkti. Selle arvutamisel võetakse muu hulgas arvesse börsiettevõtete turuväärtust ja erasektorile antud laene suhtena SKP-sse, väärtpaberitega kauplemise aktiivsust ning pangakonto või mobiilse rahateenuse kasutamist.
Otsa hinnangul tuleks parandada ettevõtete ligipääsu kasvukapitalile ning kohalike säästude jõudmist investeeringutesse. „Meie piirkonna järgmine arengusamm sõltubki sellest, kas suudame aidata kohalikel ettevõtetel rahvusvaheliselt kasvada.“
EOI koondab 44 näitajat ning selle ajaloolised andmed ulatuvad 2000. aastasse. Viiel hindamisvaldkonnal on koondtulemuses võrdne kaal ja indeksit uuendatakse kord kvartalis. Raporti autorid rõhutavad, et indeks ei asenda SKP-d ega ennusta tulevasi majandustulemusi, vaid selle eesmärk on hinnata pikaajalist kasvu toetavaid tingimusi.
