Viru Keemia Grupp avab täna pidulikult Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse, mis tagab kontserni põlevkiviõlitööstusele vajaliku toormebaasi järgmiseks kolmeks aastakümneks. Senine Ojamaa kaevandus ammendub 2027. aasta lõpuks.
„Loodusvara muutub ressursiks alles siis, kui sellele lisanduvad teadmised, tehnoloogia ja inimeste oskused. Kaevandust ei ehitata ainult jooniste järgi, sest maa all ei tea kunagi päris täpselt, mis järgmise meetri taga ootab. Maa all tuleb insenerteadmised ja tehnilised lahendused pidevalt kokku sobitada geoloogia ning loodusega seatud tingimustega,“ ütles Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann.
Asmanni sõnul ei ole Uus-Kiviõli investeering tehtud üksnes tänase päeva vajadusi silmas pidades. „Tugev tööstus ei sünni iseenesest. Selle eelduseks on valmisolek võtta vastutust, teha otsuseid ja investeeringuid, mille mõju ulatub aastakümnetesse. Eestis on maavara, teadmised ja tehnoloogia selle väärindamiseks ning maailmaturul nõudlus meie toodangu järele,“ lisas Asmann. „Uus-Kiviõli kaevandus annab meile võimaluse seda väärtusahelat Eestis jätkata ning luua ekspordi, maksutulu ja töökohtade kaudu väärtust Eesti majandusele.“
Kõigi ligi 530 töötaja üleminek Ojamaa kaevandusest Uus-Kiviõli kaevandusse on juba alanud. Täisvõimsusele on Uus-Kiviõli kaevandus kavandatud jõudma 2028. aasta esimeses kvartalis.
Lüganuse vallavanema Dmitri Dmitrijevi sõnul on kaevanduse valmimisel piirkonna jaoks otsene ja praktiline tähendus. „Uus-Kiviõli kaevandus tähendab Lüganuse vallale eelkõige kindlust – töökohti meie inimestele ja olulist tulu omavalitsusele, mis aitab meil arendada kohalikku elukeskkonda ja heaolu. Selline pika vaatega investeering annab kogu piirkonnale positiivse signaali ning tõukab majandust,“ ütles Dmitrijev.
Kaevanduse arendamise käigus on rajatud juurdepääsuteed, settebasseinid ja elektritaristu, välja ehitatud Rääsa küla veevarustus ning valminud ligikaudu kuue kilomeetri pikkune konveier, mille kaudu liigub põlevkivi Ojamaa rikastusvabrikusse ning sealt edasi Kohtla-Järve õlitehastesse.
Avatav kaevandus kasutab maksimaalselt ära juba olemasolevat taristut, mis võimaldas vähendada uute rajatiste vajadust ja nendega kaasnevat keskkonnahäiringut. Samal ajal säilib aastane põlevkivi ümbertöötlemisvõimekus senisel, viie miljoni tonni tasemel.
