Kodulaenu taotlemisel loevad nii sissetulekud, olemasolevad kohustused kui ka ostetava kodu seisukord. Põhjalik eeltöö aitab vältida viimasel hetkel tekkivaid takistusi.
Koos kinnisvaratehingute arvu kasvuga on sagenenud ka tõrked kodulaenulepingutega, märgib Bigbank Eesti kodulaenu müügiüksuse juht Marina Larkova. Eriti puudutab see esmataotlejaid, kellel varasem kogemus puudub. Ta soovitab laenu võtmiseks valmistuda varakult, et viimasel hetkel ei selguks mõne vajaliku dokumendi puudumine või probleem soovitud laenusummaga.
Vaata üle kohustused ja sissemakse
Laenutaotlejal tasub meeles pidada, et pankade jaoks ei ole oluline ainult sissetulek, vaid kogu maksekäitumine. „Enne koduostuplaani tuleb selgelt üle vaadata nii oma sissetulekud kui ka igakuised kohustused. Pankade kuldreegel on, et laenumaksed koos teiste kohustustega ei ületaks poolt taotleja sissetulekutest,“ räägib Larkova.
Ta soovitab olemasolevad kohustused kriitilise pilguga üle vaadata. Mõnel juhul võib näiteks väikese jäägiga järelmaksu, tarbimislaenu või krediidilimiidi lõpetamine parandada maksevõime näitajaid ning suurendada võimalust saada soovitud summas kodulaenu.
Teine kodulaenu saamise eeldus on omafinantseering. Üldjuhul eeldavad pangad, et taotlejal on sissemakseks olemas vähemalt 15% kinnisvara maksumusest. „Samas on omafinantseeringu nõude täitmiseks erinevaid võimalusi. Teatud juhtudel saab kasutada ka täiendavat tagatist, mistõttu ei pea kogu omafinantseering olema kaetud üksnes rahalise sissemaksega,“ kinnitab Larkova.
Ta toob välja, et paljud taotlejad kuuluvad sihtrühma, kes saab kasutada riigi pakutavat eluasemelaenu käendust. See aitab vähendada omafinantseeringu kohustust.
Larkova ei nõustu ka levinud arusaamaga, justkui oleks ettevõtjatel kodulaenu saada keerulisem või pakutaks neile kehvemaid tingimusi. „Eestis on palju ettevõtjaid ning sellel teel teenitav tulu ei ole riskantsem ka siis, kui ettevõtlustulu kuude lõikes kõigub,“ selgitab ta. Kliendi majanduslikku olukorda hinnatakse tema sõnul tervikuna.
Arvesta ka kodu lisakuludega
Larkova soovitab tähelepanu pöörata ka uue koduga seotud lisakuludele, alustades notari- ja lepingutasudest ning lõpetades igakuiste kõrvalkulude ja võimalike tulevaste lisakohustustega.
„Samuti tasub läbi mõelda sisustamisega seotud kulud. Uude koju kolimine ei tähenda aga tingimata suuri väljaminekuid kohe esimesel päeval. Sageli on mõistlik alustada kõige vajalikumast ning täiendada kodu järk-järgult vastavalt võimalustele ja vajadustele,“ räägib Larkova.
Ta soovitab kindlasti uurida, millised on ühistu kohustused ja kas lähiajal on plaanis ehitustöid, mis võivad kõrvalkulusid mitmesaja euro võrra tõsta.
Kontrolli kinnisvara dokumente
Vanem kinnisvara ei tähenda Larkova sõnul automaatselt probleeme dokumentatsiooniga.
„Eestis on palju hästi hooldatud ja renoveeritud vanemaid maju ning kortereid. Kui kinnisvara puhul esineb dokumentatsioonis või ehituslikus lahenduses erisusi, tasub enne ostu pidada nõu nii kinnisvaraeksperdi kui ka pangaga. Kõik sellised olukorrad ei ole automaatselt takistuseks laenu saamisel ning sageli on võimalik küsimused lahendada mõistliku aja ja kuluga. Pank hindab iga juhtumit alati individuaalselt,“ selgitab Larkova.
Võrdle pakkumisi ja tingimusi
Kuna pangad võivad hinnata nii kliendi maksevõimet kui ka kinnisvara erinevalt, tasub kodulaenupakkumisi küsida mitmest pangast.
„Lisaks soodsale intressimäärale on oluline võrrelda ka seda, millised on laenu ennetähtaegse tagasimaksmise või maksepuhkuse tingimused. Kodulaen on pikaajaline kohustus ning seetõttu on hea leida lahendus, mille puhul kõik peamised stsenaariumid on mõistlikult läbi kaalutud,“ soovitab Larkova.
