Nafta hinna tõus üle 100 dollari piiri ähvardab anda maailmamajandusele uue inflatsioonilöögi. Lähis-Ida sõja ägenedes kardetakse üha enam pikaajalisi tarnehäireid. Analüütikute hinnangul võib suure energiataristu kahjustamine viia barrelihinna ajutiselt koguni 150 dollarini, kuid see pole nende põhiprognoos.
Brenti toornafta futuuride hind kerkis täna Reutersi teatel päeva jooksul 100,95 dollarini barrelist. Eesti aja järgi kell 13.33 maksis barrel 100,69 dollarit, mis tähendas 2,83-protsendilist päevast tõusu. USA naftasordi WTI hind oli samal ajal 95,21 dollarit. Brent ületas saja dollari piiri esimest korda pärast 24. juulit.
Hinnatõusu taga on kartus, et sõjategevus piirab Lähis-Ida naftatarneid senisest kauem. Reutersi varasema kolmapäevase ülevaate järgi oli nafta kallinenud augusti algusest juba ligikaudu veerandi võrra. Turgu survestavad nii USA ja Iraani vastastikused rünnakud kui ka Jeemeni huthide löögid Saudi Araabia vastu.
Ohus on ka alternatiivsed tarnekanalid
Wall Street Journali teatel andis hinnatõusule hoogu USA sõjaväe teade viie Iraani tankeri hävitamisest pärast katseid rünnata Ameerika sõjalaevu. Samal ajal on konflikt laienenud Saudi Araabia energiataristule. Väljaanne rõhutab, et füüsilisel naftaturul nõrgenevad puhvrid, mis aitasid esialgset tarnešokki leevendada.
Eriti murettekitav on rünnakute mõju Punase mere kaudu kulgevatele vedudele. See marsruut on aidanud asendada tugevalt häiritud naftavedu läbi Hormuzi väina. Ühtlasi ei kirjelda toornafta börsihind kogu kütusekriisi: Reutersi järgi maksid Euroopa diislikütuse futuurid kolmapäeval barreli kohta ligikaudu 199 dollarit.
Löök jõuab tanklast kaugemale
Nafta kallinemise mõju ulatub transpordist tööstuse ja teenusteni. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul kanduvad püsivalt kõrgemad energia-, veo- ja tootmiskulud järk-järgult teiste kaupade ning teenuste hindadesse. Samal ajal jääb tarbijatel pärast vältimatute arvete tasumist vähem raha muudeks ostudeks. Tulemuseks võib olla majandusele ebamugav kombinatsioon: kiirem hinnatõus ja nõrgem kasv.
IMFi juht Kristalina Georgieva tõi märtsis välja rusikareegli: kui nafta kümneprotsendiline hinnatõus püsib suurema osa aastast, võib see lisada maailma inflatsioonile 0,4 protsendipunkti ning vähendada üleilmset toodangut 0,1–0,2 protsenti. See pole tänase hinnaliikumise eraldi prognoos, vaid näitab, miks loeb eelkõige kallinemise kestus.
Ka laenuvõtjad ei pruugi tagajärgedest pääseda. Inglise keskpanga juht Andrew Bailey hoiatas teisipäeval, et energiahinnad suurendavad inflatsiooni ja intressimäärade tõusuriski.
Keskpankade valik muutub keerulisemaks: kallim raha aitab hinnasurvet piirata, kuid võib süvendada energiakulude tõttu niigi nõrgenevat majandusaktiivsust. Seetõttu ei tähenda nafta kallinemine automaatselt intressitõusu, küll aga muudab see kiire intressilanguse raskemini põhjendatavaks.
Kui kõrgele võib hind tõusta?
Associated Pressi vahendatud Bank of America analüüsis eristatakse mitut võimalikku arengut. Kui rünnakud hoiavad Hormuzi laevaliiklust jätkuvalt tugeva surve all, võib nafta hind ulatuda 95–120 dollarini. Suure energiataristu kahjustamine võiks tuua ajutisi hinnahüppeid kuni 150 dollarini.
Samas tõstis pank aasta teise poole keskmise hinna prognoosi 83 dollarile, eeldades laevaliikluse järkjärgulist taastumist. Seega on 150 dollarit kriisistsenaarium, mitte ootus tavapärase hinnataseme kohta.
Ka teiste pankade hinnangud erinevad. Reutersi järgi ootab Morgan Stanley neljandas kvartalis keskmiselt 100-dollarilist Brenti hinda. Goldman Sachs prognoosib detsembriks 85 dollarit ning HSBC kogu 2026. aasta keskmiseks 90 dollarit. Neid arve ei saa otse võrrelda: kvartali ja aasta keskmine ning ühe kuu prognoos kirjeldavad erinevaid ajavahemikke. Ühiselt näitavad need siiski, et tänane saja dollari ületamine ei tähenda analüütikute üksmeelset ootust katkematuks hinnatõusuks.
Saja dollari piirist olulisem on kriisi kestus
Prognooside põhjal sõltub edasine hinnaliikumine ennekõike sellest, kas naftavedu taastub või tabavad uued rünnakud tootmist ja ekspordivõimekust. Lühiajaline hinnahüpe ja kuudeks kõrgele jääv naftahind tähendavad majandusele väga erinevat koormust.
Tarbijate ja ettevõtete jaoks on suurim oht pikaajaline kallinemine. Ühe börsipäeva ehmatuse võib majandus üle elada märksa kergemini kui olukorra, kus kõrged energiaarved kanduvad järjest uutesse hindadesse ning lükkavad oodatud leevenduse edasi.
