Kuigi Brenti toornafta hind on samal tasemel kui 2014. aastal, maksavad bensiin ja diislikütus tanklas rohkem. Terminali juhatuse liige Alan Vaht selgitas sotsiaalmeedias, miks tuleb sama naftahinna juures kütuse eest tunduvalt rohkem maksta.
Vaht võrdles 7. septembri kütusehindu 2014. aasta septembri omadega. Tema toodud andmetel maksis Brenti toornafta mõlemal võrdlushetkel 97,08 dollarit barrelist. Bensiini postihind jäi aga 7. septembri õhtul Eesti tanklates vahemikku 1,959–2,019 eurot liitrist, 2014. aasta septembris maksis bensiin ligikaudu 1,27 eurot liitrist.
Vahi arvutuste järgi on bensiini arvutuslik liitrihind võrreldes toonasega tõusnud 60,9 protsenti ja diislikütusel 64,7 protsenti. Need arvutused lähtuvad kummagi perioodi kütuste maailmaturuhindadest, maksudest ja muudest hinnakomponentidest.
„Toornaftat me kütusepaaki ei tangi,“ rõhutas Vaht. Ta selgitas, et sama toornafta hind ei tähenda sama bensiini või diislikütuse maailmaturuhinda.
Vahi esitatud andmetel maksis bensiin 2014. aasta 15. septembril maailmaturul 921,75 dollarit tonnist, tänavu 7. septembril aga 1400 dollarit. Diislikütuse tonnihind on samade kuupäevade võrdluses tõusnud 853,75 dollarilt 1470 dollarile.
Lisaks on kasvanud maksukoormus. Vahi võrdluse järgi on bensiiniaktsiis kerkinud ligikaudu 42,3 sendilt 59,1 sendile liitri kohta ning diislikütuse aktsiis 39,3 sendilt 42,8 sendile. Käibemaksumäär on tõusnud 20 protsendilt 24 protsendile.
Kütuse eurodes kallimaks muutumist mõjutab ka valuutakurss. Vahi andmetel on dollar 2014. aasta võrdlushetkega võrreldes euro suhtes 11,1 protsenti tugevam. Samuti on lisandunud taastuvenergia kohustuse täitmise kulu, mille suurus sõltub muu hulgas biometaani ja HVO turuhindadest.
Eesti tanklate hinnatõusu on Vahi hinnangul pidurdanud tihe konkurents. Tema arvutuste järgi on Iraani konflikti algusest bensiini maailmaturuhind tõusnud 53,8 senti liitri kohta, Eesti tanklate postihinnad aga 40–42 senti. Diislikütuse puhul on vastavad tõusud 63,2 senti ja 51–53 senti liitri kohta.
Kütuseekspert leiab, et need erinevused näitavad, kuidas kohalik hinnakonkurents on piiranud maailmaturu hinnatõusu edasikandumist tanklahindadesse. Seetõttu ei saa tema hinnangul kütuse lõpphinda selgitada üksnes toornafta hinnaga.
