Möödunud nädalal tõusid kütusehinnad peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis püsis bensiini hind sisuliselt paigal ja diisel kallines vähem kui ELis keskmiselt.
Euroopa Komisjoni värske kütusehindade ülevaate järgi maksis bensiin 95 Eestis 21. septembril keskmiselt 1,917 eurot liiter, mida on vaid 0,3 senti rohkem kui nädal varem. Diislikütus kallines 4,8 senti ja maksis 2,113 eurot liiter. Seega 50-liitrise paagitäie eest tuli diiselmootoriga sõidukijuhil maksta umbes 2,40 eurot rohkem kui nädal tagasi.
Euroopa Liidus tervikuna kallines bensiin nädalaga 24 ja diisel 25 riigis. ELi kaalutud keskmine hind tõusis bensiinil ligi 3 ja diislil ligi 7 senti liitri kohta. Bensiin odavnes ainult Saksamaal ja Poolas, sedagi alla sendi.
Eesti bensiini hinnamuutus oli ELi väikseimaid, mistõttu langes Eesti bensiini kalliduse tabelis möödunud nädala 12. kohalt 15. kohale. Diislikütuse puhul jäi Eesti 14. kohale.
Mõlemad hinnad jäid ELi keskmisest allapoole: bensiin ligi 18 ja diisel üle 11 sendi liitri kohta.
Lõunanaabritel kallinesid kütused seejuures rohkem kui Eestis. Lätis tõusis bensiini hind nädalaga 2 senti ja diisli hind 7 senti, Leedus vastavalt 3 ja 7 senti.
Hinnavahe Rootsiga sulab
Nädal tagasi paistis võrdluses silma Rootsi, kus bensiin oli tänu maksukärbetele Eestist nädalal ligi 40 senti odavam. Viimasel nädalal kallines bensiin Rootsis aga ELi riikidest kõige rohkem, 6,6 senti liitri kohta, ja diisel ligi 11 senti. Samas on Rootsi bensiin tabelis endiselt Malta järel ELi odavaim.Diisli puhul on vahe peaaegu kadunud: Rootsis maksis liiter Eestist vaid 2 senti vähem.
Oktoobris võib Rootsi hind veel kerkida, sest kevadine aktsiisikärbe ELi alammäärani lõpeb 30. septembril.
Kõige kallim bensiin oli endiselt Taanis, kus liiter maksis keskmiselt 2,62 eurot. Diislikütuse tabelis tõusis esikohale Holland, kus liiter maksis ligi 2,58 eurot, edestades napilt Soomet ja Taanit. Soomes maksis 50 liitri diisli ostmine Eestist endiselt umbes 22 eurot rohkem.
Tabeli teises otsas püsib Malta, kus hinnad ei muutunud sendigi: bensiiniliiter maksis 1,34 ja diisliliiter 1,21 eurot. Malta hoiab energiahindu riigi toetuste abil stabiilsena, mistõttu maailmaturu kõikumised sealsesse tanklasse ei jõua.
Kütusehindade tõusu taga on Lähis-Ida sõda. Septembri alguses hoogustus USA ja Iraani tulevahetus Pärsia lahel ja Hormuzi väinas ning Brenti toornafta hind kerkis 10. septembril üle 108 dollari barrelist, kõrgeimale tasemele alates maist.
Vahepeal on nafta hind pöördunud langusse. Pärast seda, kui USA president Donald Trump andis ÜRO peaassamblee ajal märku valmisolekust Iraaniga läbi rääkida, langes Brent esmaspäeval umbes 101 dollarini ja kolmapäevaks 100 dollari kanti. Hind on langenud viis kauplemispäeva järjest.
