Diislikütus võib Eesti tanklates veelgi kallineda, kui USA keelab selle ekspordi, nagu president Donald Trump teisipäeval välja pakkus. USA energeetikaminister Chris Wright ütles aga, et keeld ei toimiks ning võiks hoopis bensiini ja lennukikütuse hinda tõsta.
Euroopa diislifutuuride hind kerkis kolmapäeva hommikul Londonis kuni 7 protsenti, kuigi toornafta hind püsis peaaegu muutumatuna. Diisli tonnihind tõusis 1528 dollarini ehk üle 200 dollari barreli kohta, kirjutab Financial Times.
Hinnahüppe vallandas Trumpi avaldus ÜRO peaassamblee ajal New Yorgis. „Olen öelnud, et ärme saada diislit riigist välja. Me toodame palju diislit,“ ütles Trump. Küsimusele, millal otsus tuleb, vastas ta: „Kiiresti, nii või teisiti.“
Hiljem taandus hind 1465 dollarile tonni kohta, sest turuosalised kahtlevad, kas USA valitsus keelu tõesti kehtestab.
Trumpi kõrval viibinud rahandusminister Scott Bessent ütles, et valitsus uurib, kas täielik või osaline ekspordipiirang oleks teostatav ja kuidas see mõjutaks naftatöötlemist.
Arutelu on ajendanud see, et diisli keskmine tanklahind on USA-s jõudnud rekordtasemele. Ekspordi piiramist on nõudnud mitu vabariiklasest poliitikut, sest kallis kütus pitsitab põllumehi ja veokijuhte vahetult enne novembris toimuvaid kongressi vahevalimisi.
Hindu on üles ajanud Iraani sõjast tingitud tarnehäired ning Ukraina rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele. Reutersi vahendatud turuanalüüsifirma Kpleri andmetel oli Lähis-Ida diislieksport märtsist augustini poole väiksem kui aasta varem.
Trumpi sõnavõtt on seejuures järjekordne meelemuutus. Aprillis kinnitas Valge Maja, et USA jääb Iraani sõja ajal maailma energiavarustuse päästerõngaks. Veel mõni päev enne Trumpi avaldust eitas USA valitsus, et diisliekspordi keeldu üldse kaalutakse, kirjutab Financial Times.
Minister vaidles presidendile vastu
Energeetikaminister Chris Wright ütles kolmapäeval New Yorgis, et diisliekspordi keelamine on liiga nüri abinõu ega toimiks. Tema sõnul täituksid ekspordivõimaluse kadudes USA diislihoidlad ja rafineerimistehased peaksid tootmist vähendama.
Kuna samades tehastes valmivad ka bensiin ja lennukikütus, väheneks nendegi toodang. See tõstaks omakorda bensiini ja lennukikütuse hinda, selgitas Wright.
USA naftatööstus on keelu vastu ka aktiivselt lobitööd teinud. Tööstust esindava Ameerika naftainstituudi andmetel tuleb USA-st ligikaudu viiendik kogu maailmas meritsi veetavast diislist. Ekspordi peatamine viiks niigi pingeliselt turult ära suure koguse kütust.
Euroopa peaks Brasiiliaga võidu pakkuma
USA rafineerimistehased on tänavu töötanud suure koormusega ning varustanud diisliga nii Ladina-Ameerikat kui ka Euroopat. Kpleri järgi importis Euroopa augustis USA-st keskmiselt 506 000 barrelit diislit päevas.
Konsultatsioonifirma FGE NexantECA analüütik Eugene Lindell ütles Financial Timesile, et ekspordikeeld oleks „üsna katastroofiline“. Euroopa püüaks USA tarneid asendada kõrgemat hinda pakkudes, kuid samade kütuselaadungite pärast konkureeriks ka Ladina-Ameerika. Brasiilia-sugused riigid ei saa tema sõnul endale diislist ilmajäämist lubada.
Lindelli hinnangul võiks diisli hind täieliku ekspordikeelu korral kerkida maailmaturul 350 dollarini barreli kohta. Samas ei usu ta, et USA täieliku keeluni läheb, sest selle tagajärjed oleksid liiga rängad.
Turuanalüüsifirma Argus Media Euroopa naftatoodete valdkonna juhi Benedict George’i hinnangul ei tähendaks USA tarnete kadumine siiski, et Euroopa tanklates kütus otsa saaks. Tema sõnul katab Euroopa impordiga umbes viiendiku oma diislivajadusest, samas hinnad reageeriksid impordi kättesaadavusele väga tundlikult.
