Tiskre nelja maja elanikud maksavad toasooja eest ligi kaks korda kõrgemat hinda kui suurem osa tallinlastest. Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo tahab neile ning teistele kõige kallima kaugküttega kodudele talvel osa arvest hüvitada, nagu tegi riik energiakriisi ajal. Konkurentsiamet hoiatab aga, et nii võib riik kinni maksta lihtsalt liiga suurte katlamajade ja ebamõistlike investeeringute kulud.
Keldo pakkus eelmisel neljapäeval välja, et riik hüvitaks talvekuudel 80% kaugkütte hinna sellest osast, mis ületab 110 eurot megavatt-tunni eest. Praegu on hind üle selle piiri 17 piirkonnas, enamasti väikestes asulates ja üksikute kvartalite võrkudes. Kliimaministeerium räägib umbes 40 piirkonnast, sest arvestab, et talvel võivad hinnad muutuda. Valitsus pole veel otsustanud, kas toetust makstakse.
Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juhi Madis Laaniste sõnul ei peaks keegi toetust ise taotlema, sest see käiks soojafirmade kaudu. Samamoodi aitas riik kaugküttega kodusid energiakriisi ajal 2022.–2023. aasta talvel. Toona hüvitas riik 80% kaugkütte hinna sellest osast, mis ületas 80 eurot megavatt-tunni eest, ja soojamüüja arvestas hüvitise arvelt maha. Kliimaministeeriumi sõnul pole pärast 2023. aastat sarnaseid toetusi makstud. Samas hüvitatakse energiaarveid ka toimetulekutoetusega, mida omavalitsused maksavad vähese sissetulekuga inimestele. Kui palju selleks raha kulub, kliimaministeerium ei tea.
