Swedbanki ja SEB prognoosi järgi aeglustub Eesti majanduskasv järgmisel aastal 2,2%-ni. Mõlemad pangad ootavad Euroopa Keskpangalt intressitõusu juba detsembris ning peavad majanduse väljavaate oluliseks riskiks kõrgeid energiahindu.
Eesti majandus on tänavu kosunud, kuid järgmisel aastal peaks kasv mõnevõrra aeglustuma. Swedbank prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 2,4% ja SEB 2,5%. Järgmise aasta suhtes on pangad ühel meelel, oodates 2,2% kasvu.
2028. aastaks ennustab Swedbank kasvu kiirenemist 2,4%-ni ja SEB 2,7%-ni. Maailmamajandus on mõlema panga hinnangul ebakindlusele seni hästi vastu pidanud. Kasvu on toetanud muu hulgas investeeringud tehisarusse ja kaitsesektorisse.
Intressitõus võib jätkuda ka kevadel
SEB peab Euroopa Keskpanga detsembrikuist intressitõusu peaaegu kindlaks. See, kas märtsis järgneb järgmine tõus, sõltub panga hinnangul suuresti energiahindade arengust.
Swedbank prognoosib intressitõusu nii detsembris kui ka järgmise aasta esimeses kvartalis. Selle tulemusel kerkiks Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär praeguselt 2,5%-lt 3%-ni. Intressimäärade järkjärguline langetamine võiks panga hinnangul alata 2027. aasta lõpus või 2028. aastal.
Kõrged energiahinnad võivad SEB hinnangul tuua kaasa senisest laiema hinnatõusu. Mida kauem energia kallina püsib, seda tõenäolisemalt hakkavad ettevõtted kasvavaid kulusid klientidele edasi kandma.
Swedbank ootab üldise hinnakasvu kiirenemist veel lähikuudel, kuid järgmisel aastal peaks see tasapisi aeglustuma. Pank prognoosib tänavuseks inflatsiooniks 3,4%, SEB aga 3%. Järgmiseks aastaks ootavad mõlemad pangad 3% hinnatõusu.
Swedbanki hinnangul kiireneb tuleval aastal taas mõõdukalt toiduainete hinnakasv, sest maailmaturul kallinenud toidutoorme mõju jõuab järk-järgult Eesti tootjate ja tarbijateni. Üldise inflatsiooni aeglustumise oluline eeldus on aga nafta ja maagaasi odavnemine.
Inimestele jääb vähem vaba raha
Tänavu on tarbimist toetanud majapidamiste ostujõu ja kindlustunde paranemine. Swedbank toob välja, et jaekaubandusettevõtete üheksa kuu müügimaht oli 4% suurem kui aasta varem. Tarbimise kosumist näitavad ka panga kaardimaksed.
Sügisel kiirenenud energiahindade tõus on aga suurendanud inimeste hinnakasvu ootusi. Oktoobris nõrgenes tarbijate kindlustunne järsult ning halvenesid hinnangud nii oma leibkonna kui ka riigi majanduslikule olukorrale.
Järgmisel aastal aeglustub Swedbanki prognoosi järgi netopalga reaalkasv ehk palga ostujõu suurenemine. Koos kõrgemate intressimääradega jätab see majapidamistele vähem vaba raha ning piirab tõenäoliselt eratarbimist ja eluasemeinvesteeringuid. Tarbimise kasv peaks siiski jääma mõõdukaks.
Tööturul ootab Swedbank olukorra edasist paranemist. Panga prognoosi järgi alaneb tööjõu-uuringul põhinev töötuse määr tänavuselt 7,2%-lt järgmisel aastal 6,6%-ni.
Senistest kasvumootoritest ei pruugi piisata
SEB hinnangul kujuneb Eesti majanduse üheks suuremaks väljakutseks uute kasvumootorite leidmine. Kui tööstusel ja kaubandusel läks varasematel aastatel keeruliselt, toetas majandust tehnoloogiaettevõtete edu. Tehisaru areng sunnib nüüd aga osa neist oma ärimudeleid ümber mõtestama.
Samas võib tehnoloogiasektori muutumine SEB hinnangul avada võimalusi teistele ettevõtetele, kes on seni konkurentsis tööjõu ja kapitali pärast sellele sektorile alla jäänud.
Swedbank rõhutab investeeringute vajadust. Kuigi erasektori investeeringud tänavu esimesel poolaastal vähenesid, peaksid need edaspidi kasvule pöörduma, sest ettevõtted peavad laiendama tootmisvõimsust ja parandama tootlikkust. Konkurentsivõime tugevdamiseks on panga hinnangul vaja rohkem investeerida tehnoloogiasse, automatiseerimisse ja töötajate oskustesse ning võtta tehisaru laiemalt kasutusele ka traditsioonilistes majandusharudes.
Ekspordi kasv peaks Swedbanki prognoosi järgi järgmisel aastal veidi hoogustuma, kuid kaubanduspartnerite piiratud nõudlus ja üleilmsed kaubanduspinged ei luba suurt kasvu oodata.
Riigirahanduse seis jääb samal ajal pingeliseks. Swedbanki hinnangul püsib Eesti eelarvepuudujääk aastatel 2026–2028 üle 4% SKP-st ja riigivõlg suureneb. Kasvavad intressikulud vähendavad omakorda võimalusi rahastada muid avalikke teenuseid.
