Eestis on tööturul aktiivsetest noortest üle viiendiku tööta, kuid riik valmistub lihtsustama välistöötajate palkamist. Töötukassa juht Gert Tiivas hoiatab, et Eesti inimeste tööle aitamise asemel lihtsama tee valimisel võivad olla pikaajalised tagajärjed.
„Ma loodan, et meil ka 50 ja 100 aasta pärast on Eesti riik, kus on võimalik rääkida eesti keeles,“ ütleb Eesti töötukassa juht Gert Tiivas, kui Delfi Ärilehe intervjuu jõuab tööjõupuuduse ja välismaalt töötajate värbamise juurde. Jutt on siis siseministeeriumi koostatud seaduseelnõust, mis võimaldaks tööstusettevõtetel palgata väljaspool tavapärast sisserändekvooti kuni 2600 välistöötajat, kellele võiks maksta 80% keskmisest palgast.
Tiivase mure ei puuduta üksnes sisserännet, vaid laiemat küsimust, kuidas kavatseb Eesti oma majandust tulevikus üleval hoida ja arendada. Ühelt poolt räägivad ettevõtjad süvenevast tööjõupuudusest ja vajadusest tuua Eestisse uusi töötajaid. Teisalt on riigis kümneid tuhandeid töötuid, kellest märkimisväärne osa on alles tööelu alustavad noored. Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis 15–24-aastaste noorte töötuse määr 22,4%. See tähendab, et ligikaudu iga viies tööturul aktiivne noor otsis tööd, kuid ei leidnud seda. Võrdluseks: Eesti kogu töötuse määr oli samal ajal 6,6%.
