Helsingi linna energiaettevõte Helen kaalub tuumajaama rajamist Soome pealinna. Praegu on sõelale jäänud kolm võimalikku asukohta ning lõplik valik nii jaama asukoha kui ka tehnoloogia osas tahetakse teha 2027. aasta lõpuks, vahendab Yle.
Helen avalikustas keskkonnamõjude hindamise programmi, mille käigus hakatakse põhjalikumalt uurima tuumajaama rajamise võimalusi. Praegu kaalutakse kolme asukohta: Salmisaari, Vuosaari ning metsaala Helsingi idaosas Östersundomi linnaosas.
Kui kaks esimest on juba praegu tööstuspiirkonnad, siis Östersundomis tuleks tuumajaama rajamiseks metsa maha võtta.
Helen peab tuumajaama võimalikuks suurimaks keskkonnamõjuks merevee soojenemist. Kui rajatakse nii elektrit kui ka soojust tootev jaam, juhitakse osa reaktoris tekkivast jääksoojusest merre. Ainult kaugkütmiseks mõeldud jaama puhul seda vajadust ei oleks.
Jaam võiks valmida veidi enam kui kümne aasta pärast
Helen kaalub väikeste moodulreaktorite ehk SMR-ide kasutamist. Tegemist on tavapärastest tuumareaktoritest väiksemate seadmetega, mida saab suurema tootmisvõimsuse saavutamiseks omavahel kombineerida.
Yle teatel võib kavandatav tuumajaam kujuneda võimsuselt võrreldavaks ühe Loviisa tuumajaama reaktoriplokiga, kuid merre juhitavat jääksoojust tekiks märksa vähem.
Helen hindab praegu ligikaudu kuut erinevat tehnoloogilist lahendust. Osa neist võimaldaks toota üksnes kaugkütet, teised ka elektrit. Üks väikereaktorite arendajaid on Soome ettevõte Steady Energy, mis rajab praegu Helsingi Salmisaari piirkonda oma kaugküttereaktori katseseadet.
Kuigi võimalik tuumajaam võiks valmida alles veidi enam kui kümne aasta pärast, soovib Helen teha otsuse jaama asukoha ja tehnoloogia kohta juba järgmise aasta lõpuks.
„Järgmine aasta saab olema olulisem kui kõik varasemad aastad kokku. Siis tehakse suured valikud,“ ütles Heleni tuumaenergia tütarettevõtte juht Pekka Tolonen YLE-le.
Helsingi linnale kuuluva Heleni huvi tuumaenergia vastu tuleneb eelkõige soovist vähendada sõltuvust ilmastikust mõjutatud elektritootmisest. Ettevõte soovib hiljemalt 2040. aastaks kütuste põletamisel põhinevast soojatootmisest täielikult loobuda.
Samas prognoositakse, et Helsingi elektritarbimise tipukoormus võib lähiaastatel kahekordistuda. Selle taga on nii kütte elektrifitseerimine kui ka laevaliikluse kasvav elektrivajadus.
