Soomes on elektriautode leviku tõttu tõusnud päevakorda autode maksustamise põhjalik reform. Eesti rahandusministeerium seevastu ei näe praegu vajadust elektriautode maksukoormust suurendada. Kuigi bensiini tarbimine võib aja jooksul väheneda, prognoosib ministeerium kütuseaktsiisi laekumise kasvu vähemalt 2030. aastani.
Soomes kutsus transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium oktoobris järgmist valitsust üles liikluse maksustamist põhjalikult reformima. Ühe võimalusena on välja pakutud sõidukimaksu senisest tugevam sidumine teede korrashoiu kuludega, mis tähendaks tõenäoliselt elektriautode maksukoormuse suurenemist. Arutelu taustal on mure, et elektriautode levik vähendab riigi kütuseaktsiisi tulusid.
Elektriautode levik on Soomes Eestiga võrreldes märksa kaugemale jõudnud. Septembri lõpu seisuga oli Soomes ligi 210 000 täiselektrilist sõiduautot. Transpordiameti andmetel on Eestis liiklusregistris ligikaudu 13 700 elektrilist sõidukit. Erinevus ilmneb ka uute autode müügis. Soomes moodustasid täiselektrilised autod tänavu esimese üheksa kuu jooksul 50,4% uute sõiduautode müügist, Eestis oli nende osakaal jaanuarist oktoobrini vaid 8,2%.
Kui elektriautod pole Eestis nii levinud, on rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse analüütiku Rait Pärsi sõnul ka Eestis pikemas perspektiivis väga tõenäoline bensiini tarbimise vähenemine. Selle taga on nii elektriautode osakaalu suurenemine kui ka sisepõlemismootoriga sõidukite muutumine säästlikumaks.
„Seda on arvestatud ka rahandusministeeriumi 2026. aasta suveprognoosis, mille kohaselt langevad bensiini tarbitavad kogused kogu vaadeldava perioodi jooksul ehk kuni 2030. aastani. Tõenäoliselt jätkub see trend ka edaspidi,“ selgitas Pärs.
Maksutulu kasvab ligi 100 miljoni euro võrra
Bensiini tarbimise vähenemine ei tähenda aga tingimata kütuseaktsiisi laekumise vähenemist. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab kütuseaktsiisi laekumine tänavuselt 580,7 miljonilt eurolt 2030. aastaks 676,7 miljoni euroni ehk ligikaudu 96 miljoni euro võrra.
Pärsi sõnul sõltub bensiinitarbimise vähenemise mõju maksutulule suuresti poliitilistest otsustest ehk sellest, kas aktsiisimäärasid muudetakse. Samuti aitab bensiiniaktsiisi laekumise vähenemist kompenseerida diislikütuse tarbimise kasv.
Kuigi kõrgemate hindade tõttu on tänavu ja järgmisel aastal oodata diislikütuse tarbimise vähenemist, peaks see majanduse kasvades taas suurenema. Diislikütuse aktsiis moodustab tänavu 66% kogu kütuseaktsiisi laekumisest, bensiiniaktsiis aga 29%.
„Suurema osa diislikütuse tarbimisest (u 85%) moodustavad ettevõtted. Kuigi sõiduautode puhul saavad ka ettevõtted valida soovi korral elektrisõiduki, siis suurema kütusekuluga rasketehnikal on elektrifitseerimiseni veel pikk tee minna,“ märkis Pärs.
Rahandusministeeriumil puudub aga kütuseaktsiisi laekumise prognoos pärast 2030. aastat. Pärsi sõnul ei ole pikemat prognoosi koostatud, sest praeguste andmete põhjal ei nähta selleks vajadust.
Elektriautode maksukoormust suurendada pole põhjust
Erinevalt Soomes tõstatatud ettepanekutest ei pea Eesti rahandusministeerium praegu vajalikuks elektriautode maksustamist muuta.
„Elektriautod on Eestis juba mootorsõidukimaksuga maksustatud ning praegu ei näe me põhjust nende maksustamist muuta,“ ütles Pärs.
Ta rõhutas, et mootorsõidukimaksu üks eesmärke on soodustada keskkonnasäästlikumate sõidukite valikut. Elektriautode maksukoormuse täiendav suurendamine ei oleks praegu selle eesmärgiga kooskõlas.
Pärsi sõnul kaaluti Eesti automaksu väljatöötamisel teiste riikide eeskujul erinevaid maksustamismudeleid. Seejuures arvestati, et sõidukite kasutamine on Eestis juba maksustatud kütuse- ja elektriaktsiisi kaudu.
Põhimõttelisi muudatusi autode maksustamisel praegu ei kavandata. Küll aga on 2030. aastasse planeeritud mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu eesmärkide ning mõjude põhjalikum järelhindamine.
Pärsi sõnul sõltub elektriautode leviku pikaajaline mõju riigi maksutuludele sellest, kui kiiresti elektrisõidukid Eestis kasutusele võetakse. Kuna tegemist on järkjärgulise muutusega, ei ole tema hinnangul põhjust eeldada, et mõju maksulaekumisele avalduks ootamatult.
„Igakuise seire käigus jälgime kütuseaktsiisi laekumist ja sõidukituru arenguid. Kui näeme seal olulisi muutusi, saame vajadusel neile reageerida,“ kinnitas Pärs.
