Eesti majandus kasvas tänavu kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2,2%, näitab statistikaameti värske kiirhinnang. Kuigi majanduse taastumine kogub hoogu, ei pruugi inimesed seda oma rahakotis veel tunda. Ökonomistide sõnul varjutavad majanduskasvu kiirenev hinnatõus ja tarbijate vähene kindlustunne.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul viitavad mitmed näitajad majanduse laiapõhjalisele tugevnemisele. „SKP kiirhinnangu põhjal majanduskasv kolmandas kvartalis veidi kiirenes, seda nii aastataguse ajaga kui ka eelmise kvartaliga võrreldes,“ ütles ta.
Võrreldes tänavuse teise kvartaliga kasvas Eesti majandus sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 0,6%. Aastases võrdluses oli kasv esimeses kvartalis 2,9% ja teises kvartalis 1,8%.
Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul kinnitavad majanduse paranemist ka teised värsked näitajad. Näiteks kasvas teenuste tootmismaht septembris aastatagusega võrreldes 2,2%. Kasvule viitavad ka jaekaubanduse ja töötleva tööstuse tulemused.
Seetõttu ei usu Eamets, et kuu lõpus avaldatavad täpsustatud SKP andmed majanduse üldpilti oluliselt muudaksid.
Majanduse paranemisest hoolimata on tarbijate meeleolu aga hoopis halvenenud. Eamets juhib tähelepanu sellele, et tarbijate kindlustunde indeks langes oktoobris järsult.
„Tarbijad paraku majanduskasvu eriti ei taju,“ tõdeb ta. Eametsa hinnangul on selle peamine põhjus sügisel kiirenenud inflatsioon. Inimesed hindavad majanduse olukorda suuresti selle järgi, kui palju tuleb neil kaupade ja teenuste eest maksta.
Ka SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor leiab, et Eesti majanduse seis on viimaste aastatega võrreldes märgatavalt paranenud. Kuigi SKP kiirhinnang veel täpselt ei näita, millised valdkonnad kasvu vedasid, on tema hinnangul sellele tõenäoliselt kaasa aidanud nii eksport kui ka sisetarbimine.
Nõudluse suurenemine Eesti peamistel eksporditurgudel on elavdanud kaupade väljavedu, mis oli pikalt madalseisus. Samuti on tänavu kosunud majapidamiste tarbimine, mida on toetanud ligi kuueprotsendiline palgakasv ja aasta varasemate perioodide madalam inflatsioon.
Nüüd ähvardab hinnatõus aga taastumist pidurdada. Nestori sõnul hakkavad kallinevad energiahinnad inflatsiooni taas kiirendama, mis omakorda vähendab inimeste ostujõudu ja võib tarbimise kasvu aeglustada.
Seni on tagasihoidlikuks jäänud ka ettevõtete investeeringud. Samas annab ettevõtete suurenenud laenamisaktiivsus Nestori hinnangul lootust, et lähikvartalites võib investeerimisaktiivsus paraneda.
Senised prognoosid on näidanud Eesti majanduskasvu edasist kiirenemist 2027. aastal, kuid Nestor hoiatab, et kõrgem inflatsioon ja võimalik intressimäärade tõus võivad väljavaateid halvendada.
Sellest hoolimata peab ta Eesti majanduse praegust seisu viimaste aastate parimaks ning ootab mõõduka kasvu jätkumist ka järgmisel aastal. SEB avaldab oma uuendatud majandusprognoosi 3. novembril.
