Eesti palgatabeli tippu kuulumiseks tuleb tänavu teenida üle 4000 euro kuus. Tipptegijate palgapiir ehk IX detsiil kerkis aastaga 4,7% ehk 4038 euroni. Erialade lõikes on erinevused aga suured ja Eestis on 20 ametit, kus enimtasustatud kümnendiku palgapiir ulatub vähemalt 10 000 euroni kuus, selgub CVKeskus.ee ja palgainfo agentuuri palgastatistika analüüsist.
Kõige kõrgemale ulatuvad tipptegijate palgad ortodontidel, kellest kümnendik teenib üle 22 485 euro kuus (bruto). Seda on rohkem, kui mediaanpalgal töötaja (1840 eurot) teenib terve aastaga, ning rohkem kui kaks Tallinna linnapea kuupalka (10 126 eurot).
„Kui mullu kasvas tipptegijate palgapiir mediaanpalgast kiiremini, siis tänavu on pilt vastupidine. Mediaanpalk kerkis 6,1%, tippude palgapiir aga 4,7%. Suhteline palgavahe on seega pisut kahanenud, kuigi eurodes on vahe endiselt kasvanud. Kui aasta tagasi oli tipptegijate palgapiir mediaanpalgast 2123 euro võrra kõrgem, siis tänavu juba 2198 euro võrra,“ ütles CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.
Samal ajal tõusis TOP 100 palgaedetabelisse jõudmise lävend aastaga 6283 eurolt 6586 eurole.
20 ameti tipptegijad teenivad vähemalt 10 000 eurot kuus
Ortodontidele järgnevad palgaedetabelis suu-, näo- ja lõualuukirurgid, kelle enimteeniva kümnendiku piir ulatub 17 896 euroni, ning proteesiarstid 15 981 euroga. Esiviisikusse kuuluvad veel oftalmoloogid 14 234 euro ja suurettevõtete divisjonijuhid 13 876 euroga. Järgnevad nefroloogid (13 178 eurot), hambaarstid (12 304 eurot) ja laevakaptenid (11 449 eurot).
Mullu jõudis 10 000 euroni 15 ameti tipptegijate palk, tänavu juba 20 ametil. Juurde tulid kardioloogid (10 267 eurot), mujal liigitamata eriarstid (10 254 eurot), anestesioloogia ja intensiivravi arstid (10 242 eurot), tarkvaraarendusjuhid (10 129 eurot) ja neurokirurgid (10 044 eurot).
Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder märgib, et kuigi tipptegijate palgapiir kasvas tänavu aeglasemalt kui mediaanpalk, tõusid mõne nõutud eriala tippude palgad endiselt kahekohaliste protsentidega, näiteks eriarstidel, gastroenteroloogidel ja oftalmoloogidel.
„Tipptasemel töötasu koosneb sageli lisaks põhipalgale ka tulemustasudest, lisatasudest ja preemiatest. Eriti meditsiinis võivad erinevad lisatasud moodustada olulise osa töötasust,“ selgitas Seeder.
Tipptegijate palgad kasvasid kiirelt eriarstidel, õigusvaldkonnas ja kommunikatsioonijuhtidel
Kõige kiiremini on aastaga kasvanud tipptegijate palk mujal liigitamata eriarstidel (+29,8%), mis kergitas nad tipptegijate palgaedetabelis 46. kohalt 16. kohale. Gastroenteroloogide tippude palk kasvas 22,3% ning nad tõusid 47. kohalt 25. kohale.
Suure tõusu tegid ka mitmed õigusvaldkonna ametid. Õigusosakonna juhatajate enimteeniva kümnendiku palk kerkis aastaga 14,0% ehk 9643 euroni ning vandeadvokaadi abidel 14,3% ehk 7602 euroni.
Märgatava hüppe tegid ka kommunikatsiooniosakonna juhatajad, kelle IX detsiil kasvas aastaga 14,6% ehk 7733 euroni. See tõstis ameti palgaedetabelis 77. kohalt 58. kohale.
Kõigi ametite palgatipp siiski ei kerkinud. Tänavuse TOP 100 sees langes enimteeniva kümnendiku palk aastaga 12 ametis. Kõige rohkem kahanes see hematoloogidel (-3,8%), andmetöötluse juhtidel (-3,4%), pilootidel (-2,9%) ja ehitusosakonna juhatajatel (-2,5%).
Lisaks kukkusid tänavusest TOP 100-st välja arvutiteadlased, kes olid aasta varem 87. kohal ja kelle IX detsiil langes 8,9%, ning rahvusvaheliste suhete juhid, kes olid mullu 84. kohal ja kelle näitaja vähenes 8,1%.
Tipptegijate palgaedetabelis domineerib tervishoiusektor
Kui vaadata sadat ametit, kus enimteeniva kümnendiku brutopalgad on kõige kõrgemad, on tervishoiuerialade osakaal aastaga kasvanud 37%-lt 39%-le. Esikahekümnest koguni 15 kohta kuuluvad tervishoiule.
Teisel kohal püsib IKT 20% osakaaluga, millele järgnevad juhtimise, arenduse ja äriteenuste ametid 12%-ga. Panganduse ja kindlustuse ametid moodustavad TOP 100-st 5% ning transpordi, laonduse ja logistika, õigusvaldkonna ning finantsi ja raamatupidamise ametid kõik 4%.
Kui palju teenivad teiste erialade tipptegijad?
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia palgaedetabelit juhivad IKT-arendusjuhid (10 966 eurot), infosüsteemide direktorid (10 280 eurot) ja tarkvaraarendusjuhid (10 129 eurot). Neile järgnevad IKT-ettevõtete juhid (9351 eurot) ja süsteemiarhitektid (9045 eurot). Valdkonna kiireima palgakasvu tegid andmetoimingute juhid, kelle IX detsiil kerkis 11,7% ehk 8904 euroni. Kogu TOP 100 kõige arvukama ameti ehk tarkvaraarendajate seas, keda oli teises kvartalis ligi 5400, teenib enimtasustatud kümnendik üle 7257 euro kuus.
Juhtimise, arenduse ja äriteenuste valdkonna tipus on suurettevõtete divisjonijuhid (13 876 eurot), suurettevõtete tegevdirektorid (8993 eurot), suurettevõtete mujal liigitamata tippjuhid (8898 eurot) ja arendusdirektorid (8797 eurot). Tootearendusjuhtide enimteeniva kümnendiku palk kasvas 7,2% ehk 7827 euroni.
Pangandus-, kindlustus- ja finantsvaldkonna kõrgeimate palkadega ametite seas on panganduse osakonnajuhatajad (9599 eurot) ning finantsteenuseid osutavate asutuste filiaalide juhid (9351 eurot). Finantsdirektorite enimteeniv kümnendik teenib üle 8615 euro ning investeerimisanalüütikute oma üle 7515 euro, mida on 10,1% rohkem kui aasta varem.
Õigusvaldkonnas on tipptegijate palgaedetabelis kõrgeimad palgad õigusosakonna juhatajatel (9643 eurot), vandeadvokaadi abidel (7602 eurot) ja kohtunikel (6932 eurot).
Transpordi, laonduse ja logistika valdkonna tipus on laevakaptenid (11 449 eurot). Neile järgnevad vanemtüürimehed (8032 eurot), piloodid (7770 eurot) ja tarneahela juhid (7272 eurot).
Turunduse, reklaami ja suhtekorralduse valdkonnast jõudsid TOP 100-sse kommunikatsiooniosakonna juhatajad (7733 eurot) ning suhtekorraldajad (6597 eurot).
Kõrget palka teenivad ka teiste valdkondade tipud. Ehitusosakonna juhatajate enimteeniv kümnendik teenib üle 8295 euro ja professorite oma üle 7798 euro. Riigiasutuste peadirektorite IX detsiil ulatub 7591 euroni, energeetikaosakonna juhatajatel 7078 euroni ja personalijuhtidel 6832 euroni. Energeetikaosakonna juhatajate IX detsiil kasvas seejuures aastaga 10,4%.
