Rahandusminister Jürgen Ligi ei usu, et kõrge diisliaktsiisi tõttu liigub tankimine Lätti, nagu kütusemüüjad ja vedajad hoiatavad.
Kütusemüüjate ja transpordiettevõtete liidud esitasid neljapäeval valitsele ühispöördumise langetada diisliaktsiisi praeguselt 428 eurolt 1000 liitri kohta Euroopa Liidu miinimumini ehk 330 eurole. Muidu liigub nende hinnangul tankimine Lätti, kus diisliaktsiis langeb sellele tasemele 1. oktoobril.
Rahandusminister Jürgen Ligi on rõhutanud, et Eesti valitsus ei kaalu aktsiisimäärade langetamist.
Vikerraadio saates „Uudis+“ küsiti Ligilt, kas ta tunnistaks eksimust, kui tankimine tõesti üle piiri kolib. „Ei, ma ei ole nõus eksimust tunnistama, sest ma ei ole eksinud,“ vastas Ligi. Tema sõnul tankimine Lätti ei liigu ja aktsiisi langetamisest oleks vähe kasu. „See on väga madala kasuteguriga mõju.“
Ligi arvates ei märkaks autojuht sellist vahet, sest hinnad tanklate vahel erinevad niigi. „Võib-olla keegi käib seal piiri ääres, aga tark inimene ei sõida edasi-tagasi selleks, et saada viis senti liitri pealt võitu. See on ajakulu, see on kütusekulu,“ ütles ta.
Maksuvahe kasvab kolm korda
Praegu on Läti diisliaktsiis 396 eurot 1000 liitri kohta ehk Eesti omast 32 eurot (3,2s/l) niigi madalam. Ent värskeima Euroopa Komisjoni hinnavõrdluse järgi, maksab diislikütus Lätis sellest hoolimata tanklates rohkem.
Liitude sõnul puudutab aga aktsiisivahe eelkõige rahvusvahelist kaubavedu, kus suurte koguste tõttu loeb ka mõnesendine hinnavahe. Ligi sõnul on kallis kütus kogu maailma probleem. „Keegi ei saa nendest sentidest mingit suurt konkurentsieelist. Fossiilkütused lihtsalt on kallid,“ ütles ta.
Minister leiab, et kui riigid teevad kütust maksusoodustustega odavamaks, kasvab nõudlus ajal, mil pakkumisest niigi puudu jääb. Tema hinnangul teeb see turgu Venemaale ja teistele mittedemokraatlikele naftariikidele. „Pakkumist tuleb suurendada, mitte nõudlust stimuleerida. See on kõigi rahvusvaheliste ekspertide soovitus,“ õpetas Ligi.
