Nafta hind reedel langes, kuid lõpetab nädala esimest korda pärast mai keskpaika tõenäoliselt kõrgemal kui 100 dollarit barreli eest.
Brenti toornafta hind langes reede hommikul 1,5%, 105,99 dollarini barreli eest. USA WTI toornafta odavnes 1,3%, 101,20 dollarini. Nädalaga on mõlemad kallinenud siiski üle 10%, mis tähistab suurimat nädalast tõusu alates juuli keskpaigast, vahendab Reuters.
Hinnad pani reedel veidi langema teade, et Lähis-Ida riikide välisministrid püüavad saavutada Iraaniga ajutist kokkulepet Hormuzi väina laevaliikluse korraldamiseks. Piirkonna tarneolukord püsib siiski pingeline.
Iraaniga seotud huuthid haarasid neljapäeval kontrolli Jeemeni Mocha sadama üle, suurendades ohtu Punase mere laevaliiklusele. Lisaks on tankerirünnakute tõttu piiratud liiklus Hormuzi väinas. ING analüütikute sõnul liiguvad sealt läbi endiselt märkimisväärsed naftakogused, kuid veomahud jäävad sõjaeelsele tasemele tunduvalt alla.
Tarnehäired Lähis-Idas ja Ukraina rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele tõstsid USA diislikütuse keskmise hinna esimest korda üle kuue dollari galloni kohta.
Analüütikute hinnangul sõltub nafta hinna edasine tõus suuresti Hiina nõudlusest. Kui maailma suurim toornaftaimportija jätkab aktiivset ostmist, võib see tarnehäirete mõju võimendada ja hindu veelgi kergitada. Samal ajal kärpis OPEC juba viiendat korda järjest 2026. aasta üleilmse naftanõudluse suurenemise prognoosi.
Eesti kütusemüüja ootab valitsuselt kiiret sekkumist
Terminali juhatuse liiget Alan Vahti ajendas sotsiaalmeedias sõna võtma neljapäevane järsk hinnahüpe kütuste maailmaturul. Tema andmetel kallines diislikütus ühe päevaga 112 dollarit tonni kohta, kerkides ajaloolise rekordi lähedale.
Vahi arvutuse järgi tähendaks selline tõus koos käibemaksuga ligikaudu 10,1-sendist hinnatõusu liitri kohta. Bensiini maailmaturuhind tõusis samal ajal 91 dollarit tonni kohta ning Brenti toornafta kallines üle 6%.
Kütuseekspert leiab, et Eesti valitsus peaks hinnatõusu leevendamiseks langetama diislikütuse aktsiisi vähemalt kolmeks kuuks Euroopa Liidu lubatud miinimumtasemele. Praegu ulatub diislikütuse aktsiisimäär Eestis 428 euroni 1000 liitri kohta, Euroopa Liidu miinimumtase on aga 330 eurot.
Tema hinnangul odavneks diislikütus aktsiisi langetamise ja sellega kaasneva käibemaksumõju tõttu ligikaudu 12,2 senti liitri kohta.
Vaht möönis, et aktsiisilangetus ei lahendaks maailmaturu kriisi, kuid aitaks leevendada selle mõju Eesti inimestele ja ettevõtetele. Ta lisas, et kõrgemate kütusehindade tõttu laekub riigile rohkem käibemaksu ning vähemalt osa lisatulust võiks suunata hinnatõusu mõju vähendamiseks.
Ta rõhutas, et diislikütuse kõrgem hind ei mõjuta üksnes autojuhte, vaid kandub logistika, põllumajanduse, metsanduse, ehituse ja tööstuse kaudu ka kaupade ning teenuste hindadesse.
Valitsus sai ettepaneku ajutiselt aktsiise langetada juba kevadel, kuid toona lükkas selle tagasi. Nüüd tuleks otsus Vahi hinnangul uuesti arutusele võtta.
