Eesti alla 25-aastaste töötuse määr oli juulis 26,1%, 11 protsendipunkti kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Oliver Väärtnõu hinnangul on noorte tööellu jõudmisest saanud meil tõsine probleem.
Oliver Väärtnõu tõstis kõrge noorte töötuse esile laupäeval Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ärihooaja avamisel Ämari lennubaasis peetud kõnes. Tema hinnangul tuleb Eestis senisest rohkem mõelda sellele, kuidas noored jõuavad koolist esimese töökohani.
Eurostati värsketel andmetel oli Euroopa Liidu noorte töötuse määr juulis 15,1%. Saksamaal oli näitaja 7,2%, Poolas 11,2% ja Lätis 15,4%. Eurostati hinnangul oli Eestis tööta ligikaudu 17 000 alla 25-aastast inimest. Eesti kõrge näitaja ei ole tekkinud ühe kuu hüppest, sest juunis oli see 25,9% ja aasta varem 25,7%.
See statistika ei tähenda siiski, et tööta oleks iga neljas Eesti noor. Töötuse määr näitab töötute osakaalu majanduslikult aktiivsete noorte ehk töötavate ja aktiivselt tööd otsivate inimeste seas. Õppurid, kes tööd ei otsi, selle näitaja arvestusse ei kuulu.
Esimene töökoht määrab edasise trajektoori
Väärtnõu sõnul räägitakse Eestis palju sellest, kuidas noored peaksid õppima, kuid rohkem tuleks tähelepanu pöörata õppimisest tööellu jõudmisele. „Noore inimese esimene töökoht on väga oluline. See ei ole ainult esimene palganumber. See määrab suuresti trajektoori – see on esimene kokkupuude vastutuse, tööharjumuse ja meeskonnaga,“ lausus ta.
Väärtnõu sõnul ei saa ettevõtjad oodata, et kool kasvatab neile valmis töötajad ja riik lahendab tööjõuprobleemi. Ka tööandjad peavad olema valmis noortesse investeerima, neile esimese võimaluse andma ja neid töö käigus õpetama.
Noore inimese esimene töökoht ei ole ainult esimene palganumber. See määrab suuresti trajektoori.
Samas peab haridussüsteem tema hinnangul paremini arvestama sellega, milliste oskustega inimesi Eesti majandus vajab. Tehnoloogia ja tehisintellekt muudavad töökohtade sisu ning järjest olulisemaks muutub inimeste valmisolek kogu elu õppida. „Kõik noored ei pea minema ülikooli. Ja see ei peaks olema ka eesmärk omaette. Hea kutse- ja ametiõpe on Eesti majanduse jaoks sama oluline kui hea üld- ja kõrgharidus,“ rõhutas Väärtnõu.
Tema sõnul teeb Kaubanduskojale muret, et kutseõppe rahastuse osakaal väheneb ajal, mil ettevõtjad räägivad pidevalt oskuste ja tööjõu puudusest. „Kui oleme seadnud eesmärgiks kvaliteetse hariduse, siis peab sellele eesmärgile järgnema ka päris rahastus,“ ütles ta.
Koda näeb õigusloome mahu kasvu
Teine Väärtnõu tõstatatud murekoht oli Eesti õigusloome maht. Kaubanduskoja juristid on tänavu saatnud ministeeriumitele ja Riigikogu komisjonidele üle 170 arvamuse ning ettepaneku, ligikaudu 30 võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Väärtnõu hinnangul näitab see, kui palju uusi reegleid Eestis luuakse ja kui sageli peavad ettevõtjad õigusloomes kaasa rääkima.
Kõik noored ei pea minema ülikooli. Ja see ei peaks olema ka eesmärk omaette.
Bürokraatia vähendamisel on samal ajal tehtud edusamme. Riigikantselei juulikuise ülevaate järgi oli veidi rohkem kui aastaga kaotatud 148 bürokraatlikku nõuet ning Riigikogu muutis kevadistungjärgul nõukoja ettepanekute elluviimiseks 13 seadust.
Väärtnõu hoiatas aga, et üksnes nõuete kustutamisest ei piisa. „Me võime leida sada või kakssada nõuet, mida saab ära kaotada. Aga minu küsimus on: mis saab edasi? Sest kui haldusaparaadi sees jääb alles sama mõtteviis, siis tulevad kaotatud nõuete asemele varem või hiljem uued,“ ütles ta.
Väärtnõu sõnul peaks riik enne iga uue kohustuse, aruande või loa kehtestamist küsima:
kas seda on päriselt vaja;
kas sellest sünnib ühiskonnale piisavalt kasu;
kas sama eesmärki saab saavutada lihtsamalt;
kas inimest saab rohkem usaldada.
Ta tõi eeskujuks Soome, kus on lihtsustatud alla 30-ruutmeetriste kõrvalhoonete ehitusloa nõudeid. Väärtnõu hinnangul pole sellise muudatuse juures kõige tähtsam hoone ise, vaid riigi sõnum, et inimesele antakse rohkem otsustusruumi. „Ainult regulatsioonide ja kontrolli juurde tekitamisega majandust tugevamaks ei tee,“ ütles ta.
Valimislubaduste kõrval tuleb küsida „kuidas?“
Kolmanda teemana keskendus Väärtnõu 2027. aasta Riigikogu valimistele. Tema sõnul tuleb ettevõtjatel küsida erakondadelt lisaks lubadustele, kuidas kavatsetakse need ellu viia.
Kui haldusaparaadis jääb alles sama mõtteviis, tulevad kaotatud nõuete asemele varem või hiljem uued.
Kaubanduskoda ootab erakondadelt vastuseid muu hulgas Eesti tulevase kasvumudeli, tootlikkuse, konkurentsivõimelise ja prognoositava maksukeskkonna, bürokraatia vähendamise ning haridus- ja tööjõupoliitika kohta.
Koda kavatseb kohtuda kõigi erakondadega ning töötada sügisel välja oma seisukohad maksu-, energia-, haridus- ja innovatsioonipoliitikas. „Kaubanduskoda on ja jääb apoliitiliseks organisatsiooniks, aga apoliitilisus ei tähenda apaatsust,“ ütles Väärtnõu.
