Norra kahe triljoni euro suuruse naftafondi varahaldur soovib vähendada järsult investeeringuid riigivõlakirjadesse. Kõige suurema löögi saaksid USA võlakirjad, mida fond võib müüa ligi 80 miljardi dollari eest.
Norra riiklikku naftafondi haldav Norges Bank Investment Management (NBIM) tegi riigi rahandusministeeriumile ettepaneku vähendada valitsuste võlakirjade osakaalu fondi võlakirjaportfelli võrdlusindeksis seniselt 70 protsendilt 50 protsendile, kirjutas Financial Times.
Ajalehe arvutuste järgi tähendaks muudatus, et fond vähendaks eri riikide valitsuste võlakirju kokku umbes 106 miljardi dollari võrra. Suurem osa kärpest langeks USA riigivõlakirjadele, mille positsioon kahaneks ligi 80 miljardi dollari võrra. Otsus võib puudutada ka Eestit, kuna fond omab 3,9 miljardi Norra krooni ehk 360 miljoni euro ulatuses Eesti riigivõlakirju.
Praegu on tegemist üksnes fondi varahalduri soovitusega. Norra rahandusministeerium ootab jaanuariks ära ka ekspertide hinnangu ning esitab lõpliku ettepaneku parlamendile 2027. aasta kevadel. Ettepaneku taga on soov hajutada fondi tuluallikaid.
Norra fond ei kavatse aga USA turult taanduda. Riigivõlakirjade asemel soovib varahaldur suurendada investeeringuid mõnevõrra riskantsematesse ja kõrgemat tootlust pakkuvatesse võlakirjadesse. Nende seas on näiteks USA eluasemelaenudega tagatud väärtpaberid, mille taga seisavad Fannie Mae, Freddie Mac ja Ginnie Mae.
NBIMi ettepaneku kohaselt väheneks USA riigivõlakirjade osakaal fondi võlakirjaportfellis 12,2 protsendipunkti, kuid muude USA võlainstrumentide osakaal suureneks samal ajal 11,4 protsendipunkti. Seetõttu jääks fondi üldine avatus dollarile peaaegu muutumatuks, vähenedes vaid 0,5 protsendipunkti.
„NBIM ei anna sellega otsest hinnangut USA riigirahanduse jätkusuutlikkusele,“ kommenteeris Bloombergile asjaolusid National Australia Banki intressistrateegia juht Kenneth Crompton. „Fondi sõnum on, et likviidsusvajaduste katmiseks on tal riigivõlakirju juba piisavalt ning pika investeerimishorisondiga investor peaks otsima võlakirjaturult mitmekesisemaid tuluallikaid.“
Sellegipoolest oleks ligi 80 miljardi dollari suurune kärbe USA riigivõlakirjaturule järjekordne löök. Turgu on tänavu survestanud kiiresti kasvav võlakoormus ja üleilmne võlakirjade müügilaine. USA ja Iraani sõjaga süvenenud inflatsioonikartus on kergitanud võlakirjade tootlused mitme aasta kõrgeimale tasemele, mis tähendab valitsusele kallimat laenuraha. Rahandusminister Scott Bessent on küll korduvalt püüdnud turgu rahustada, kuid tootlused on püsinud kõrgel.
„Enamiku arenenud riikide võlakoormus ja eelarvepuudujääk ei ole jätkusuutlikud,“ ütles Vantage Point Asset Managementi investeerimisjuht Nick Ferres Bloombergile. „Ühel hetkel puhkeb eelarvekriis, kuid see samm ei pruugi veel tähendada, et kriis on käes.“
Norra naftafondi varade maht on ligikaudu kaks triljonit eurot ning veidi alla 26 protsendi sellest on paigutatud võlakirjadesse. Fond on kogunud vara Norra nafta- ja gaasituludest ning investeerib selle täielikult väljapoole Norrat.
