Täna möödub viis aastat pensionireformile järgnenud esimestest II samba väljamaksetest. Kui II sambast enne pensioniiga väljavõetud raha on kasutatud peamiselt tarbimiseks, siis kogumisega jätkanud investorite portfell on viie aastaga kasvanud keskmiselt üle kahe korra.
Kui inimesel oli 2021. aasta septembriks kogunenud II sambasse 10 000 eurot, tema keskmine brutopalk on viimasel viiel aastal olnud 2000 eurot, ta on panustanud II sambasse järjepidevalt 6% (isiklik panus 2% ja riigi panus 4%*) ning tema II samba fond näitas perioodil 01.09.2021-31.08.2026 turu keskmist tootlust (8%**), siis on 10 000 eurone portfell kasvanud tänaseks enam kui 23 000 euroni. Inimene, kes otsustas kogutud 10 000 eurot välja võtta, sai pärast tulumaksu tasumist pangakontole seevastu 8000 eurot. „II sambast enne pensioniiga väljavõetud raha on liikunud peamiselt tarbimisse ehk väga paljude Eesti elanike rahaline tulevikukindlus saanud olulise löögi,“ ütles LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.
Ta rõhutas, et mineviku tootlus ei anna garantiid tulevikuks ja portfellide viimaste aastate tugevale kasvu on hoogu andnud eeskätt globaalsete aktsiaturgude väga tempokas tõus. Küll ilmestab see järjepidevuse olulisust investeerimisel. „Eesti II samba pensionifondide keskmine tootlus on viimase kahekümne aasta jooksul jäänud inflatsioonile alla kõigest kolmel korral. Teisisõnu on selle ostujõud üle pika perioodi kasvanud,“ ütles Vallistu.
Pensionifondide tootlus on sarnaselt majandusele muutlik. Mõnel aastal võib see olla väga hea ja siis jälle pisut tagasihoidlikum. Ühtlasi on perioode, mil tugevamat tulemust näitavad aktiivselt juhitud fondid ja siis jälle indeksifondid. Vallistu sõnul on kõige olulisem, et investor koguks II sammast fondis, mis on kooskõlas tema tegeliku riskiisuga. „Kogumine II sambasse ja enda rahalise turvatunde ehitamine pensionipõlveks toimub üle aastakümnete. Enamasti püsivad inimesed motiveeritud siis, kui nad teavad täpselt, millise strateegiaga ja millistesse varaklassidesse nende vara investeeritakse,“ märkis Vallistu.
Alates 2024. aastast tekkis võimalus isiklikku panust II sambasse suurendada. Sellest lahendusest juba kinni haaranud Eesti inimesed on lükanud enda portfelli pikaajalisele kasvule sisse järgmise käigu. Ometi on Eestis ka ligi 280 000 inimest, kes on II sambast raha välja võtnud.*** Vallistu hinnangul on palju neid, kes otsust kahetsevad ja ootavad praeguste tingimuste kohaselt 10 aasta möödumist, et uuesti II samba süsteemiga liituda. „Kindlasti tasub ka II sambast lahkunutel iseseisvalt kogumisega jätkata, seda näiteks maksuefektiivselt läbi III samba ja ühel hetkel kaaluda uuesti ka II sambasse kogumisega alustada. Rong tulevikukindluse kasvatamiseks pole läinud,“ sõnas Vallistu. III samba sissemaksetelt saab tulumaksu tagasi kuni 15% ulatuses oma aasta brutosissetulekust, kuid mitte rohkem kui 6000 euro suuruselt summalt aastas.
Näiteks on kahekümne aastaga võimalik inimesel, kes teenib Eesti keskmist ehk 2200 eurost brutopalka koguda pensionieaks 10% sissemakse (6% isiklik panus ja 4% riigi lisandus), II samba fondide keskmise aastase nominaaltootluse (4,6% alates 2002. aastast****) ja 3% keskmise aastase palgakasvu (Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos) korral üle 100 000 euro.
Vallistu sõnul on eeskätt tingituna Eesti demograafilisest olukorrast tulevikus hakkama saamine üha rohkem iga inimese enda vastutus. „OECD analüüsid näitavad, et Eesti töötajaid ootab pensionieas üks suuremaid sissetulekute langusi Euroopa Liidus ja tulevikus küündib keskmine riiklik pension napilt kolmandikuni keskmisest brutopalgast. Sellest piisab tõenäoliselt üksnes baasvajaduste rahuldamiseks, kuid mitte väärikaks pensionipõlveks,“ ütles Vallistu.
